H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32- 3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape fosfaat Ca2+3(PO43-)2 -kaltsiumfosfaat H4SiO ränihape silikaat Mg2+SiO32- 4 -Magneesiumsilikaat Oksiidid-on kahest elemendist koosnevad hapnikuühendid. Valemis on O teisel kohal. di,tri,tetra,penta-5,heksa-6,hepta-7,deka-10 kasutatakse mittemetallidega. Oksiidide saamine: · lihtainete põletamisel õhus või hapnikus. C+O2=CO2 2Mg+O2=2MgO · Liitainete põlemisel: CH4+2O2=CO2+2H2O · Soolade, hapete ja aluste lagunemisel CaCO3=Cao+CO2
Inimese organismis leidub ligikaudu 20 g magneesiumi, millest 60% on luudes. Magneesium ilmselt suurendab luude tugevust, kuna loomkatsetes on teada, et munakoore tugevus sõltub oluliselt selle magneesiumisisaldusest. Magneesiumi leidub palju puuviljades, eriti aprikoosides ja virsikutes, mis on ilmselt põhjuseks, miks lõunapoolsetel rahvastel on vähem infarkti ja veresoonkonna haigusi. Magneesiumoksiid ja hüdroksiid kuuluvad mao ülihappelisuse korral ravimite koostisse. Magneesiumsilikaat 3MgO·4SiO·H2O (talk) on nahahooldusvahend. Koostanud: Allan Part 011MT
Rea protsesside, sealhulgas kaltsineeritud dolomiidi ja merevee vahelise reaktsiooni (reduktsiooni) teel saadaksemagneesiumkloriid. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud kloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Magneesiumi toodetakse veel silikotermilise redutseerimise teel magneesiumoksiidist. Magneesiumi toodetakse ka asbestijäätmetest (magneesiumsilikaat). Üha enam toodetakse magneesiumi ja selle sulameid jäätmetest. Magneesiumi varud on praktiliselt piiramatud KASUTAMINE Magneesium on väga kerge metall ning temast valmistatud detailid on näiteks terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall,
Kaltsiumoksiid E 529 Magneesiumoksiid E 530 Naatriumheksatsüanoferraat (II) E 535 Kaaliumheksatsüanoferraat (II) E 536 Kaltsiumheksatsüanoferraat (II) E 538 Naatriumalumiiniumfosfaat E 541 Amorfne ränidioksiid E 551 Kaltsiumsilikaat E 552 Magneesiumsilikaadid: 1) magneesiumsilikaat 2) magneesiumtrisilikaat E 553a Talk (asbestivaba) E 553b Naatriumalumiiniumsilikaat E 554 paakumisvastane aine Kaaliumalumiiniumsilikaat E 555 Kaltsiumalumiiniumsilikaat E 556 Bentoniit E 558 Alumiiniumsilikaat, kaoliin E 559 Rasvhapped E 570 D(-)glükoonhape E 574 Glükoondeltalaktoon E 575 Naatriumglükonaat E 576
Samas väidetakse, et nende kogus tootes on väga väike ning seetõttu ka ohutu. Mõni aasta tagasi tehtud uuringud näitasid, et keskmine naine paneb oma nahale 126-175 erinevat kemikaali päevas. Kuni 60% imendub sellest organismi. Kosmeetikatooteid tehakse palju ka lastele. Kas need on tegelikult ohutud? Kahjuks mitte. Mida võib sisaldada näiteks beebide talk? Kõik oleneb tootjast, kuid üks variant on selline: talk, zea mais, lõhnaaine. Talk ehk magneesiumsilikaat on paakumisvastane aine ja sellel on potentsiaalne mõju vähi tekkele (kõhu ja munasarja), köhale, oksendamisele, hingamisprobleemidele, kasvajatele ja kõhuprobleemidele. Zea mais on maisitärklis, mis imab niiskust. Lõhnaaine võib olla tehtud millest iganes. Seda kasutatakse toote lõhnastamiseks, kuid selle tegelikku koostist ei ole kirja pandud. Lõhnaaine võib sisaldada ftalaate ja parabeene, mis võivad põhjustada tervisehäireid ja vähki. See on vaid üks näide
Kaaliumheksatsüanoferraat(II) E 536 paakumisvastane aine Kaltsiumheksatsüanoferraat(II) E 538 paakumisvastane aine Naatriumalumiiniumfosfaat E 541 happesuse regulaator, emulgaator Amorfne ränidioksiid E 551 paakumisvastane aine Kaltsiumsilikaat E 552 paakumisvastane aine Magneesiumsilikaadid: E 553a paakumisvastane aine 1) magneesiumsilikaat 2) magneesiumtrisilikaat Talk (asbestivaba) E 553b paakumisvastane aine Naatriumalumiiniumsilikaat E 554 paakumisvastane aine Kaaliumalumiiniumsilikaat E 555 paakumisvastane aine Kaltsiumalumiiniumsilikaat E 556 paakumisvastane aine Bentoniit E 558 paakumisvastane aine Alumiiniumsilikaat, kaoliin E 559 paakumisvastane aine
Kaaliumheksatsüanoferraat(II) E 536 paakumisvastane aine Kaltsiumheksatsüanoferraat(II) E 538 paakumisvastane aine 27 Naatriumalumiiniumfosfaat E 541 happesuse regulaator, emulgaator Amorfne ränidioksiid E 551 paakumisvastane aine Kaltsiumsilikaat E 552 paakumisvastane aine Magneesiumsilikaadid: 1) magneesiumsilikaat 2) magneesiumtrisilikaat E 553a paakumisvastane aine Talk (asbestivaba) E 553b paakumisvastane aine Naatriumalumiiniumsilikaat E 554 paakumisvastane aine Kaaliumalumiiniumsilikaat E 555 paakumisvastane aine Kaltsiumalumiiniumsilikaat E 556 paakumisvastane aine Bentoniit E 558 paakumisvastane aine Alumiiniumsilikaat, kaoliin E 559 paakumisvastane aine
annaabi.ee 
