Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"magneedib" - 5 õppematerjali

Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor
10
docx

Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor

on magnetvooga risti ning mootori moment on maksimaalne. Kui gamma on väiksem nullist, siis voolu faasivektor ennetab elektromotoorjõu faasivektorit ning vooluvektori pikikomponendi magnetvoog on vastassuunaline mootori ergutusvooga. Sama nähtus esineb alalisvoolumootori harjade pööramisel neutraalteljelt kõrvale kas pöörlemissuunas (kiirendav kommutatsioon) või pöörlemisega vastassuunas (aeglustav kommutatsioon). Voolu ennetav kommuteerimine magneedib mootori lahti, nõrgendab mootori summaarset magnetvoogu ja suurendab masina magnetvoogu ja momenti ning vähendab masina pöörlemiskiirust. Kokkuvõttes võib väita, et harjadeta alalisvoolumootori rootor pöörleb staatori poolt tekitatud magnetväljaga sünkroonselt nagu sünkroonmootori rootor, kuid antud juhul on staatori magnetvälja pöörlemiskiirus pooljuhtkommutaatoriga reguleeritav. Rootori võlli

Tehnika → Elektrotehnika
67 allalaadimist
Elektrimasinate konspekti üks osa
10
doc

Elektrimasinate konspekti üks osa

Käivitus sama, mis sünkroonmootoritel. SK-del pole võlli väljaulatuvad osa, mis võimaldab teha nende kere hermeetiliseks. See on oluline nende jahutamisel (vesinikuga). 20. Reaktiivsünkroonmootor (lk 275) Reaktiivmootoril (RM) pole ergutusmähist. Sellise ergutamata mootori rootorile mõjub ainult elektromagnetilise momendi reaktiivkomponent. RM rootori pöörlemist seletatakse järgmiselt. Staatorimähise lülitamisel võrku tekib magnetiline pöördväli, mis magneedib rootori. Seejuures püüab rootor välja võtta rootoriväljas asendi, mis vastaks minimaalsele tõkestusele. Kuna aga staatoriväli pöörleb, hakkab sama kiirusega pöörlema ka mootori rootor. RM võimsus on väiksem kui samasugune ergutusmähisega sünkroonmootor. Puuduseks on väike võimsustegur. Tema rakendamine keskmiste ja suurte võimsuste juures ei ole seepärast kasulik. Peamiselt kasutatakse automaatikas.

Elektroonika → Elektrimasinad
106 allalaadimist
Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA
25
pdf

Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA

paksus on u. 2,5 mm ja pikkus on kuni 60 cm. Et jõud B'H ja C'H jääksid kompenseerituks ka magnetlaiuste muutumisel, peab neid kompenseerima erinevate magnetitega. Laeva püsimagnetvälja jõud P ja Q tuleb kompenseerida põiki ja piki püsimagnetitega ning jõud fZ ja cZ püstiste pehmeraua magnetitega. Kõva laevaraua ja kompenseerimismagnetite jõud laeva asukoha muutumisel ei muutu, pehme laevaraua ja kompensaatorite pehme raua aga magneedib ühe ja sama väärtusega Maa magnetvälja püstkomponent. Pehme laevaraua jõu kompenseerimiseks kasutatavat püstkompensaatorit nimetatakse flindersbariks. 21 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 22. Veerandringideviatsiooni hävitamine. Veerandringedeviatsiooni tekitavad jõud D'H ja E'H, mille tekitab pehme laevaraua magnetväli. Need jõud tähistatakse:

Keeled → inglise teaduskeel
96 allalaadimist
Elektrimasinad IV KT
32
pdf

Elektrimasinad IV KT

·Mahtuvuslikul koormusel (b) on vektor a vektorist 0 nurga 0 < < 90° võrra ees ·a lahutub pikikomponendiks ad ja ristkomponendiks Faq ·Ristkomponent aq on võrdeline koormusvoolu tegevkomponendiga Ýq = Ý1 cos ·Pikikomponent ad on võrdeline koormusvoolu ebakomponendiga Ýd = Ý1 sin ·Kui Ýd jääb 0 ajaliselt maha (tegev ­ induktiivne koormus), siis ad demagneedib generaatori ·Kui Ýd läheb 0 ajaliselt ette (tegev ­ mahtuvuslik koormus), siis ad magneedib generaatori Elektromotoorjõu võrrand Magneetimisergutuste mõjud emj.-le: 12 1.Ergutusmähise magneetimisel tekitab F0 põhimagnetvoo 0, mis indutseerib staatorimähises generaatori põhi emj. 0 2.Ankrumähise magneetimisergutuse pikikomponent Fad tekitab magnetvoo ad, mis indutseerib pikitelje emj. ad 3

Füüsika → Füüsika
77 allalaadimist
Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega
22
doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

jadamisi süütepooli sekundaarmähis, kõrgepingejaoturi rootor, jaoturi kaane klemmid, süüteküünlad. Kõrgepingevooluringis kasutatakse erilisi kõrgepingejuhtmeid, mis ühendavad süütepooli sekundaarmähist jaoturiga ja jaoturit süüteküünaldega. Lihtsüütesüsteemi tööpõhimõte: Süütelüliti ja katkesti kontaktide suletud asendi korral läbib madalpingevooluringi alalisvool. Alalisvool tekitab süütepooli primaarmähise ümber magnetvälja, mis magneedib pooli südamiku. Elektrienergia muundub magnetvälja energiaks. Vooluringi suletuse ajast sõltub, kui palju energiat salvestub magnetväljas (kuni 100 mJ). Sekundaarmähises märkimisväärset emj ei teki, sest madalpingevooluringis on voolu muutus väike (4A). Nuki pöörlemisel lahutab nuki kühm teatud hetkel kontaktid ja madalvooluring katkeb. Kontaktidega rööbiti on ühendatud kondensaator, mis väldib sädelahendust kontaktide vahel

Auto → Autod-traktorid i
135 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun