toidukorral ning lausa naudin selle magusust ja värskust, millega ei kaasne mingit raskust seedimisel. 9. Vältige piima ja piimatooteid, kuid kui nendest loobumine pole võimalik, siis ärge sobitage neid kokku ühegi teise toiduga. Ferment himosiin2, mis on vajalik piima seedimiseks piisavas koguses, on olemas ainult väikelastel. Loomuliku hügieeni pooldajad, nagu ka paljud meedikud (sealhulgas, suureks kahjuks piimatööstuse magnaatidele ka dr. Spock), kutsuvad üles loobuma piimast ja piimatoodetest igapäevases tarbimises. Täiskasvanutel puudub ferment, mis oleks suuteline piima ümber töötlema, ning see tekitabki allergiat. Piima ei või kombineerida mitte ühegi toiduga, sest ta sisaldab palju rasvu ja proteiine. Alguses võivad toiduainete liigitamise reeglid tunduda teile keerulistena. Järgmisel lehel olev skeem esitleb neid hoopis lihtsamal kujul ja on teile abiks toitumise planeerimisel.
a., v. U. B. 112) seletanud nende maade vastristitute suhtes, et oleks jõle seisukord, kui vabadus läheks usu läbi kaduma ja muutuks orjuseks. Ta võtab seepärast kõik noorkristlased tervikuna ja üksikult ühes kõige nende varandusega oma ja riigi erilise kaitse alla, neile jättes jäädavalt (perpetuo) vabaduse ja õigused (immunitates), mis neil enne ristiusku pöördumist olnud. Ta vabastab nad igasugusest alluvusest kuningatele, hertsogitele, vürstidele, krahvidele ja teistele magnaatidele. Nad alluvad ainult püha ema, kiriku, ja Rooma riigi valitsusele, nagu teisedki riigi vabad elanikud. Peaaegu nendesamade sõnadega tunnustab ka Rooma kuningas Rudolf vastristitute vabadust ja võtab nad erilise kaitse alla ühes nende varandusega (umbes 1274, v. U. B. VI. 2750)). 2. 13. aastasaja keskpaiga ümber hakkas iseäranis paavst Aleksander IV ordut Liivimaal soodustama ja eesõigustama, isegi vahekorras piiskoppidega, paralüseerides piiskoppide voli ja õigusi ordu üle
Viimase Poola kuningana troonile valitud August IV (Stanislaw Poniatowski) [176495] astus küll samme kuningavõimu tugevdamiseks. Paraku olid need juba hilinenud ning leidsid vastuseisu nii välismaal kui Poolas endas, kus kuningavõimu tugevnemist nähti aadlivabaduste piiramisena. Venemaa ja Preisimaa survel 1768 avaldatud tolerantsusedikt andis Poola õigeusklikele ja protestantidele katoliiklastega võrdsed poliitilised õigused. See oli vastuvõetamatu katoliku magnaatidele, kes vallandasid kodusõja, mida naaberriigid kasutasid ära Poola siseasjadesse sekkumiseks. 1772. aastal korraldasid Venemaa, Preisimaa ja Austria Poola esimese jagamise, mille tulemusel jäi Poola ilma 28% territooriumist ja 39% rahvastikust. Rahvusvaheline üldsus suhtus toimunusse pigem heakskiidu kui taunimisega: läksid ju Poolast eraldatud osad valgustatud valitsejate võimu alla. Nii kaotati Preisimaa kätte läinud endistel Poola
annaabi.ee 
