andesiitse koostisega. Koonused on enamasti järsu kaldega (10...40°). Aluselise koostise ja sellele vastava mineraalide sisalduse tõttu on šlakikoonused tumedat värvi. Vulkaaniline materjal, millest koonused on moodustunud, on kiirest jahtumisest tulenevalt enamasti klaasja struktuuriga. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Šlakikoonused esinevad tihti kiht- või kilpvulkaanide jalamitel, moodustades parasiitkoonuseid, mis toituvad peavulkaaniga samast magmakambrist. Šlakikoonuse tipus on kausjas kraater. Šlakikoonused on monogeneetilised vulkaanid ehk kord tegevuse lõpetanud koonused enam aktiivseks ei muutu. Maar on vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Maarid on suhteliselt madalad, lameda põhjaga ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure
Nekk kunagine vulkaanilõõr, mis tekkis magmaga, magma tardus seal, üldine kivim kulutati ära ja järgi jäi nekk (ainult seesmine magmakeha) Lakkoliit seenelaadne, ümbriskivimi kihte võlvjalt ülessurunud magmakeha, rööpne magmakeha, 5-6km läbimõõt, kuplikujuline struktuur 25. Vulkaanipurske mehhanism ja vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Keskpurskevulkaanid: purse toimub vulkaanikuhiku keskmes all asuvast magmakambrist tõusva ja maaapinnale ulatuva tsentraalse lõõri kaudu. Sõltuvad magma omadustest, erinevad morfoloogiliselt väga palju. Klassikaline on kilpvulkaan (basaltne magnatism), tekib korduvate basaltsete laavavoolude tulemusena, lauge koonusjas mägi. Neid esineb palju Hawaiil slakikoonus lühiajaliste pursete tulemusena, kui valdavaks on püroklastiline materjal, tekib väikse kõrgusega, kuid suhteliselt järsunõlvaline korrapärane koonusjas slaki koonus. Ebapüsivad
andesiitse koostisega. Koonused on enamasti järsu kaldega (10...40°). Aluselise koostise ja sellele vastava mineraalide sisalduse tõttu on slakikoonused tumedat värvi. Vulkaaniline materjal, millest koonused on moodustunud, on kiirest jahtumisest tulenevalt enamasti klaasja struktuuriga. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Slakikoonused esinevad tihti kiht- või kilpvulkaanide jalamitel, moodustades parasiitkoonuseid, mis toituvad peavulkaaniga samast magmakambrist. Slakikoonuse tipus on kausjas kraater. Slakikoonused on monogeneetilised vulkaanid ehk kord tegevuse lõpetanud koonused enam aktiivseks ei muutu. Maar Maar on vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Maarid on suhteliselt madalad, lameda põhjaga ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa
Koonused on enamasti järsu kaldega (10...40°). Aluselise koostise ja sellele vastava mineraalide sisalduse tõttu on slakikoonused tumedat värvi. Vulkaaniline materjal, millest koonused on moodustunud, on kiirest jahtumisest tulenevalt enamasti klaasja struktuuriga. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Slakikoonused esinevad tihti kiht- või kilpvulkaanide jalamitel, moodustades nn parasiitkoonuseid, mis toituvad peavulkaaniga samast magmakambrist. Slakikoonuse tipus on kausisarnane kraater. Maailma kuulsaim slakikoonus on ilmselt Parícutin. 18 Startovulkaanid: gaasiderikka (keskmise, happelise) magma purskestruktuurid. Järsunõlvalise vulkaanikoonuse loovad eelkõige püroklastika kihid. Lühikesed laavavoolud või kraatrisisesed laavakuplid. Koonuste nõlvadel tuhast parasiitkoonused, radiaaldaikid. 78. Lõhevulkaanid, nende paiknemine ja purskestiil.
annaabi.ee 
