valem: NaAlSiO4, kuid looduses on naatrium sageli asendunud osaliselt kaaliumiga, mistõttu esitatakse nefeliini koostist mõnikord ka kujul Na3(Na,K) Nefeliini tihedus on 2,562,67 g/cm³ Värvus tumehall, helehall, valge või värvitu; kristallidel on klaasi- või rasvaläige Nefeliin tekib ränivaestest leeliselistest magmadest, kuid võib olla ka moondelise tekkega. Nefeliini võidakse kasutada toorainena alumiiniumi, klaasi ja keraamika valmistamisel. Nefeliin tekib ränivaestest (kvartsivabadest) leeliselistest magmadest, kuid võib olla ka moondelise tekkega. TALK Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest. Keemiline valem: Mg3Si4O10(OH)2 Talk on mineraalina väga pehme.
· Erinevused tulenevad sellest, et lainemise käigus vajub ookeaniline litosfäär läbi astenosfääri ning hävib. · Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. · Vulkaaniline saar on vulkaanide rida, mis moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale. · Uus mandriline maakoor tekib kivimite ,,kraapimisel" ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge ning sinna liituvad ka erinevate kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Maapõues toimub ka kõikide kivimite moone. · Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. · Pika geoloogilise aja jooksul liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. · Selline hiidmanner võib ühtse tervikuna püsida 200 400 miljonit aastat ning laguneb siis uuesti mandrite ,,kildudeks".
Pinnalained Levi: piki maapinda epitsentrist eemale Jaotamine: a) lühikesed - Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem b) pikad - pikkadest lainetest saab rääkida, kui lainepikkus on vee sügavusest vähemalt 20 korda pikem · Uue mandrilise maakoore teke Osa kivimeid "kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesuguste kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Lausaliselt kulgeb maapõues ka kõikide kivimite moone. Niisuguste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. · Kurdmäestike teke (+ näide) Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkamisel mandrilistel äärtel viib okeaninõo ahenemiseni
Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam "upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärtele vulkaaniline mäestik. (Vaikse ookeani tulerõngas) Osa kivimeid kraabitakse vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesuguste kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Kulgeb ka kõikide kivimite moondumine. Selliste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise (subduktsiooni) piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. See on graniitsete kivimite rikas ja kergem. Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni
Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva , siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded, mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesuguste kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Maapõues kulgeb ka kõikide kivimite moone. Niisuguste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. See on graniitsete kivimite rikas ja varasematest kivimitest väiksema tihedusega, niisis ka kergem maakooreosa ja vahevöösse ,,uppumatu". Ookeani keskaheliku
Mõlemat olukorda võib tänapäeval näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise ,,tulerõngana". Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded, mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao siiski jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesugused kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Maapõues kulgeb ka kõikide kivimite moone. Niisuguste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. * Rift- Murrangu lõhe ookeani kesk mäestikus. Ookeaniliste kokkupõrgete tulemusena tekivad kumer saared. * Kontinentaal rift- mandriline rift- mandriline maakoor on katki. Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) Kahe laama eemaldumisel
annaabi.ee 
