sest. Enamusest erinevalt sisaldab mõnes Euroopa riigis distsiplinaarorgan ka muude elualade esinda- jaid. Näiteks Itaalias nimetab asjakohase organi 6 liikmest ühe parlament; Prantsusmaal nimetab 11 liikmest 4 vabariigi president, parlamendi kaks koda ja Riiginõukogu; Rootsis aga on asjakohase 36 RT I 1993, 26, 441; 2000, 102, 674. 37 Õiguskantsleri tegevuse ülevaade 2002. aastal (viide 21), lk 72. 38 Vt lähemalt G. Canivet, J. Betouille. Magistrat. Paris 2005, lk 566583. 39 Kohtunike karjääri kohta käivate otsuste tegemist sõltumatu organi poolt objektiivsete kriteeriumide alusel on tunnustanud ka CCJE. Vt CCJE arvamus nr 1 (2001), p-d 37, 45 ja 60 (b). Arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/vfs/485/CCJE%282001%29op1.pdf (28.03.2006). 40 Samuti on enamikus riikides distsiplinaarasju arutavasse organisse koondatud eri astmete kohtunikud (nii on nt Luksemburgis, Lätis, Saksamaal, Sloveenias ja Taanis
urbanum (aut praesides prouinciae) is, cui res in iure ceditur, rem tenens ita dicit: HVNC EGO HOMINEM EX IVRE QVIRITIVM MEVM ESSE AIO; deinde postquam hic uindicauerit, praetor interrogat eum, qui cedit, an contra uindicet; quo negante aut tacente tunc ei, qui uindicauerit, eam /.../ addicit; idque legis actio uocatur. Hoc fieri potes etiam in prouinciis apud praesides earum. Kohtu poolt määramist aga tehakse nii: Rooma rahva magistrat, nagu Urban Praetor (või provintsi valitseja), juuresolekul määratud inimene võtab asjast kinni ja ütleb:" Ma ütlen, et see ori on minu oma ,,quiritari" õiguse järgi", ning praetor küsib, kas määraja tahab vastuargumenti. Kui ta ütleb, et ei või kui ta on vait, siis määraja saab asja endale. See võib ka toimuda provintsis kuberneri juuresolekul.37
Nad oldi raskelt relvastatud jalaväelased kilbi ja raske odaga. Rivistunud malelaua- kujuliselt. Leegionis olid ka 1200 kergrelvastatud meest. Rooma ühe leegioniga käis kaasas ka liitlastest abijõud, mis oli suuruselt umbes sama. Riigikord Jaguneb riigiametnikud ehk magistrat, senat ja rahvakoosolek. Magistraat olid valitavad, samasse ametisse määrati rohkem kui üks mees. Kindlalt nõuti sõjaväeteenistuse läbimist ja oli nõutav ka ratsaväeohvitserina teenimine. Kõik rikkad ei kandideerinud, pigem nobiliteedi liikmed. Kõrgemasse ametisse kandideerinu pidi olema läbinud madalama ameti ehk karjääriredel. Oli võimalik ka samasse ametisse tagasi valituks osutuda, aga mitte järjestikku aastatel. Riigiametid: