P Alumine Sooduspiirkond taluvuslävi Ülemine taluvuslävi Teguri intensiivsus Ökoloogiline amplituud ökoloogia Ökoloogiline amplituudnäitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist kuni maksimumini võib olla kitsas e. stenotoopne Bambuskaru toidu mageveeteod vee soolsuse suhtes suhtes ökoloogia lai (põisadru soolsuse suhtes)= eurütoopne Harilik mänd niiskuse suhtes Optimumiks nimetatakse sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi Ökoloogia Organismi mõjutab alati tegurite kompleks. LIEBIGI miinimumseadus organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem ehk n.ö. tünni seadus
imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Sool on umbne, harunenud toidu jaotaja kehas. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel. Pärisperemees on organism, kus parasiit sigib sugulisel teel. Maksakaani vaheperemeheks on väikesed mageveeteod. Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimud vastsete neelamisel koos rohuga. Sagedasemad veel süstikkaksuulane (peamiselt lammastel) ja kassikakssuulane (kassidel). Troopikas on levinud inimese veres elav vereimiuss, kes on lahksuguline, kuid vahetult enne suguküpsuse saavutamist poeb emasloom isase kõhupoolel olevasse rennikesse ning jääb sinna kogu eluks. Klass: Paelussid
Areng toimub peremehe vahetusega. Kinnitumiseks iminapad, mis paiknevad reeglina keha eesosas. Kuni 7,5 cm pikkused. Tuntuim esindaja on maksakakssuulane ehk "maksakaan" Fasciola hepatica (pikkus 2- 3 cm), kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Maksakaani vaheperemeheks on väikesed mageveeteod. Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimub kapseldunud vastsete neelamisel. Peale kirjeldatud liigi on Eestis veel väike maksakaan ehk süstik-kaksuulane ehk ebamaksakaan Dicrocoelium lanceatum. (pikkus 1 cm, peamiselt lammastel) ja kassikakssuulane Opistorchis felineus (5-8 mm, kassidel). Liikide arv: 110 (130) Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Klass: Paelussid Cestoda
Vees püsib hingamispind niiske, õhu käes kuivab see aga kiiresti. Seepärast on õhuhapniku hingamiseks sobivad elundid (kopsud ja trahheed) sügaval keha sees ja ühendatud välisõhuga vaid kitsaste avauste kaudu. Kuna kopsud pole otseses kontaktis kõigi kehaosadega, transpordib gaasi kopsude ja kudede vahel veri. Kopsud on avatud vereringega selgrootutel. Selgrootute kopsud on teistsuguse ehitusega ega ole nii hästi arenenud kui selgroogsetel. Kõik maismaateod ning mõned mageveeteod (nt mudatigu) hingavad lihtsa kopsuga. Ämblikel ja skorpionitel on nn raamatkopsud, mis asuvad keha tagaosas ja koosnevad raamatulehti meenutavatest õhukestest veresoonterikastest liistakutest. Pilt ja alltekst: Vesiämblik elab vee all, kuid hingab õhuhapnikku. Ta kogub veepinnal tagakeha karvakeste vahele õhku ja säilitab seda vee all taimede alla kinnitatud õhukuplites. Seal kasvavad ja arenevad ka tema järglased.
annaabi.ee 
