Merede jaotus avatuse põhjal. -Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne.* Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5. Kogu Maa veeringesse haaratud veevarudest moodustab magevesi 4,04%, millest suurem osa on Antarktist ja Gröönimaad katvates jääkilpides. Ülejäänud on soolasena peamiselt maailmameres. Mageveeressursside piiratus on oluliseks probleemiks kuivema kliimaga aladel. *Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10)[1]. Mingi veekogu soolsus on tingitud peamiselt naatriumkloriidi sisaldusest. Kuna termin on kasutusel ka üldmõistena, tähendamaks suhtelist soolast vett, võib eri allikate järgi kokkuleppeline soolsus suuresti erineda. Mõningais allikas jagatakse soolane vesi omakorda vähesoolaseks, ülisoolaseks jne.
Vee levik maakeral. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne.* Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5. Kogu Maa veeringesse haaratud veevarudest moodustab magevesi 4,04%, millest suurem osa on Antarktist ja Gröönimaad katvates jääkilpides. Ülejäänud on soolasena peamiselt maailmameres. Mageveeressursside piiratus on oluliseks probleemiks kuivema kliimaga aladel. *Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10)[1]. Mingi veekogu soolsus on tingitud peamiselt naatriumkloriidi sisaldusest. Kuna termin on kasutusel ka S milj. km² V milj. km³ keskm. sügavus max sügavus valgala osatähtsus % Vaikne ookean 178,7 710,4 3976 11022 17
Pinnal oleva merevee keskmine tihedus on 1,025 g/ml, seega on merevee tihedus suurem kui magevee oma, mille maksimaalne tihedus on 1,000 g/ml 4°C juures, see vahe tuleneb eeskätt merevee soolade massist. Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰. Kogu Maa veeringesse haäratud veevarudest moodustab magevesi 4,04%, millest suurem osa on Antarktist ja Gröönimaad katvates jääkilpides. Ülejäänud on soolasena peamiselt maailmameres. Mageveeressursside piiratus on oluliseks probleemiks kuivema kliimaga aladel. 102. Vesi elukeskkonnana võrreldes õhkkeskkonnaga. Tihedus: Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures. Üldine vee tihedus on 1 kg /m3. Õhkkeskkonna tihedus on 1.29 kg /m3. Tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust. Pindpinevus: Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada
annaabi.ee 
