Läänemere pindala on 373 000 km ruudus. Läänemere kuju ja rannik on tuhandete aastadega väga palju muutunud.Läänemere keskmine sügavus on vaid 60 meetrit. See on Läänemeri ja selle kaldal asuvad maad. http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/uppiece.2009-08-18.1946615558 (29.04.13) Läänemere taimestik Läänemere taimsetik on liigivaene. Läänemeres kasvavad põhiliselt vetikad kuid ka muud meretaimed .Kuid lisaks veel neile kasvab seal ka mageveele iseloomuliki taimi. Taimed Enamik meretaimi on kohastunud soolase veega ning suudavad taluda ka tugevat lainetust.See vastu mageveele iseloomulikud taimed ei talu suurt lainetust ning see pärast kasvavad magavee taimed lahesoppades,kuhu suubuvad jõed. Madalate lahtede rannavees vohab sageli pilliroog,moodustades suuri roostikke.Pilliroog kasvab seepärast madalate lahtede rannavees, sest ta ei kannata soolast vett ning tugevaid laineid.Ka ujulehtedega taimed ei saa
juba on veepuudus takistuseks tööstuslikule ja sotsiaal-majanduslikule arengule ka teistes maailma piirkondades, näiteks tohutu rahvaarvuga Hiinas, Indias ja Indoneesias. Praeguste veetarbimise suundumuste jätkudes on aastal 2025 vett napilt maakera kolmest elanikust kahel (Veebileht mageveevarudest..., 2009). 1. Magevee-varud Maakera veeressursid on piiratud., eriti magevee-varud. Maa pinnast on umbes kaks kolmandikku kaetud veega, vaid väike osas sellest ehk 2,5% kuulub mageveele. Sellest omakorda kaks kolmandikku paikneb liustike ning jääkattena poolustel ja muudes piirkondades. Maapõues paikneb umbes üks kolmandik magevee-varudest, millest osa on kättesaamiseks ligipääsetav (Maakera piiratud veevarud...). UNESCO andmetel moodustab põhjavesi ligi 20% kogu maailma veekasutusest. Kogu magevee- varudest on kättesaadav maapinnalt ainult 0,26%, seda siis jõgedest, järvedest ja muudest veekogudest
Enamik orgaanilisest ainest vees on surnud org. aine ja esineb seal lahustunud kujul. Suur osa sellest org. ainest on raskesti lagundatav. 9. Ookeanid ja mered Ookeanite elukeskkonda iseloomustab: krge soolade sisaldus (35 ) pH=8.3-8.5 tugevad hoovused temperatuuur 240 oC, allpool 100m 05 oC krge rhk suurtel sgavustel keskmine sgavus 4000 m toitainete madal kontsentratsioon Vertikaalne gradient: bakterite biomass vheneb jrsult alates 1000 m. Gradient rannik-avameri: rannikumeres esinevad ka mageveele iseloomulikud bakteriliigid, tegemist on lemineku piirkonnaga Molekulaarsete meetoditega on nidatud, et Mikroobikooslus meres Soolsuse vahemik 2040, opt. 33-35 Merebakterid vajavad elutegevuseks Na, Cl, K ja Mg ioonide krget kontsentratsiooni. Enamik merebaktereid on oligotroofid ja aeroobid vi fakultatiivsed aeroobid (va. setted). Rakud on vikesed. Ultramikrobakterid: ruumala<0,1.m3 Enamus on gram-negatiivsed ja kasvavad madalal temperatuuril (pshrofiilid, pshrotroofid)
Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. 159. Vee varud ja tarbimine Maal. Veekriis Nii nagu kõikide ressursside puhul, on ka maakera veeressursid piiratud. See kehtib eelkõige magevee-varude kohta. Kui ligi 2/3 maa pinnast on kaetud veega, siis vaid väike osas sellest ehk 2,5% kuulub mageveele. Sellest omakorda 2/3 paikneb liustike ning jääkattena poolustel ja muudes piirkondades. Umbes 1/3 magevee-varudest paikneb maapõues, millest osa on kättesaamiseks ligipääsetav. UNESCO andmetel moodustab põhjavesi ligi 20% kogu maailma veekasutusest. Ainult 0,26% kogu magevee-varudest on kättesaadav maapinalt, seda siis jõgedest, järvedest ja muudest veekogudest. Kogu maa veevarudest moodustavad kergesti ligipääsetavad magevee-varud seega vaid 0,08%
annaabi.ee 
