teritatud tipuga kolmnurgakujuline teravik. Teisel, mis võis samuti olla kolmnurkne või hoopis ovaalne, oli retusitud ainult üks servadest kaabits. Oskasid teha ka mitmest osast koosnevaid tööriistu. Elati laiadel territooriumidel, arvatavasti järgiti sesoonset eluviisi. Olid osavad kütid, küttisid muuhulgas mammuteid ja metsikuid hobuseid. Neilt pärinevad esimesed tõendid usuliste kujutelmade olemasolust. Neandertaallased matsid oma surnuid asulatesse magamispoosis. Levinuimad olid üksikmatused, hauapanusteks tulekivist tööriistad, toit. Neil oli ka karukultus, sellele viitavad tseremoniaalselt maetud karukoljud. Noorem- ehk hilispaleoliitikum u 40 00010 000 eKr Esimesed täiesti kaasaegsed inimesed ilmuvad Euroopa arheoloogilisse materjali u 40 00035 000 aastat tagasi Homo sapiens sapiens. Vanimad Homo sapiens sapiensi leiud pärinevad Aafrikast, nende vanus 120125 000 aastat, ehk siis keskpaleoliitikum
Kuna nad ise ei oskanud metallist teha, siis tegid nad kivist kirvele randi. Võib-olla nad mõtlesid, et just väline kuju on tähtis. Metallkirved olid väga head ja nemad tahtsid ju ka häid kirveid. Teatakse asulapaikasid, aga seal on väga õhuke kultuurkiht. Rohkem teatakse seda kultuuri matusepaikade järgi. Matusepaigad on asulast kaugemal. Seal on juba põnevamaid asju, sest seal tehti põnevusi. Laibad pandi hauda külili ja känkras, nagu oleks magamispoosis. Võib-olla olid nad ka kinni seotud, või olid mässitud nahkadesse ja kinni seotud. Kammkeraamikas oli surnusse suhtumine soosiv, arvati, et kui ta maeti inimeste juurde, siis ta aitab edasi elada teistel ja teeb head. Nöörkeraamika kultuuris aga maeti kaugele, pandi kägarasse, seoti kinni, pandi ka kive haua peale. Neil oli hoopis teine vaade. Ehk mõtlesid, et surnu on ohtlik. Kuna nöörkeraamika kultuur oli nii erinev, arvati, et nad on siia kuskilt
Tuntud luuleiud on saadud Shanidari koopast Põhja-Iraagist. Sealt leiti aastail 1953 1960 9 neandertallase luustikku. Leidja Ralph Solecki. Luustikud pärinesid ajavahemikust 70 00040 000 a tagasi. Üks neist oli maetud lilledega, st koljut ümbritsenud mullas oli vastavat õietolmu. See võib olla juhuslik, kuid seda on tõlgendatud ka võimalusena, et mõned neandertallaste rühmad ehtisid oma surnuid sümboolset tähendust omavate asjadega. Neandertallased matsid oma surnuid asulatesse magamispoosis. Neandertallasele kuulub Moustier´ kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kultuurile andis nime Prantsusmaal olev leiukoht. Tegu on koopaga, milles oli noore neandertallase osaliselt säilinud skelett. Määravaks osutus koopas olnud tööriistade kogum. Valmistamistehnika oli komplekssem, esines palju piirkondlikke variatsioone. Kivitöötlemisel võeti kasutusele kildtehnika, st väiksemaid tööriistu ei tehtud enam mitte
annaabi.ee 
