4. Seasõnnik - tihti muudab põllumulla halvemaks Vee sisaldus on seasõnnikus väga kõrge orgaanikat väga vähe sisaldab väga suurtes kogustes umbrohuseemet Sõnniku liigid ja kasutamine Tahe- ehk allapanuga sõnnik ( kuivainet 17...25%) saadakse allapanu kasutamisel ulatuses, mis seob loomade tahked ja vedelad väljaheited Poolvedel ehk allapanuta sõnnik (kuivainet 8...14 %) on saadud puhaslautades, kus allapanu ei kasutata või seda kasutatakse ainult loomade magamisasemetel Vedelsõnnik (kuivainet alla 8 %) saadakse lautades, kus allapanu üldse ei kasutata ja väljaheited eemaldatakse laudast veega Läga (kuivainet alla 5 %) on rohke vee kasutamisel saadud vedelsõnnik (sarnaneb reoveega) Sõnniku toiteelementide sisaldus oleneb loomade söötmisest ja allapanust ning sõnniku säilitamisest. Sõnnikut vajavad kartul ja juurviljad 40 60 t/ha, taliteraviljad 30 50 t/ha ja rohumaad rajamiseelselt 20-40 t/ha.
Püstkoja keskel on lõkkekoht või plekkahi. Lõkkel on kahel pool ülalt kaheharulised postid, mille harude vahel on pajapuu. Selle külge riputatakse padasid, potte ja teekanne. Lõkkest või ahjust kahel pool on põrandalauad. Külgseinte ääres on magamisasemed. Magatakse põhjapõdranahkadel, mille all on kuivatatud rohust matid ning nende all puuoksad või puupulkadest restid. Vahel on magamisasemed ka põrandalaudadel, millel on matid ja põhjapõdranahad. Püstkojas istutakse magamisasemetel, puupakkudel või väikestel järidel. Süüakse mõnekümne sentimeetri kõrguselt laualt. Uksest kõige kaugemat kohta vastaskülje ääres peetakse pühaks. Varem hoiti seal vakka, milles oli koduvaimu kujutis. Ka püstkoja taga olevat ala peetakse pühaks. 1930. aastatest alates on mansisid asustatud küladesse, kus elamuteks on tüüpprojekti järgi ehitatud elamud. Eriti intensiivselt toimus ümberasustamine 1950.-60. aastatel
väljaheited (roe, uriin) ja allapanu. Lähtudes loomakasvatuses kasutatavatest tehnoloogiatest saadakse ka erineva konsistentsi ja omadustega sõnnikuliigid. Tahe- ehk allapanuga sõnnik ( kuivainet 17...25%) saadakse allapanu kasutamisel ulatuses, mis seob loomade tahked ja vedelad väljaheited. Poolvedel ehk allapanuta sõnnik (kuivainet 8...14 %) on saadud puhaslautades, kus allapanu ei kasutata või seda kasutatakse ainult loomade magamisasemetel. Vedelsõnnik (kuivainet alla 8 %) saadakse lautades, kus allapanu üldse ei kasutata ja väljaheited eemaldatakse laudast veega. Läga (kuivainet alla 5 %) on rohke vee kasutamisel saadud vedelsõnnik (sarnaneb reoveega). Väetusturvas on valmistatud peamiselt madalsooturbast (lagunemisaste ei tohi olla alla 20 %, tuhasus mitte üle 25 %, veesisaldus peab olema alla 60 %) ning teda kasutatakse peamiselt
annaabi.ee 
