punakänguru, kõrberebane, skorpion. Inimtegevusest on rändkarjakasvatajad. Probleemid : kõrbete laienemine ehk kõrbestumine 6. Lähistroopilised loodusvööndid a) Vahemerelised alad- Vahemereäärtes põhja- ja lõuna Anatrika lääneosas, kliimavöönd on lähistroopiline. Esinevad huumoririkkad pruunmullad. Taimedest õlipuu, seedrid : kõvaleheline taimkate. Loomadest panda, tiiger, puuma, haigur, madukael. Inimtegevus Kullaotsijad ning põllumjandus. Probleemid joogivee hankimine. b) Rohtlad Euroopas ja Aasias, kliimavööde parasvööde. Mullad mustmullad. Timestik kõrrelised, stepirohi sale haguhein. Loomad- Ameerika piison, koiott, suurhüpik, saiga. Inimtegevus põlluharimine ja karjakasvatamine. Probleemid erusioon. c) Niisked lähistroopilised metsad 25 ja 30 laiuskraadi vahel.
· Niisked lähistroopilised metsad. Üheks tunnuseks on igihaljus. Talved on suhteliselt jahedad, kuivad ja selged ilmad. Suvel on väga soe ja vihmane. Sellise kliima põhjuseks on mussoonid. Omapärased on mangroovtihnikud, kus tõusu ajal paistavad ainult puude võrad. Seale elustik on rikkalik, seal on kalu, kahepaikseid, linde ja krabisid. Taimedel on hea soolataluvus, harunev õhujuurestik. Loomadest on seal tiiger, haigur, panda, puuma, alligaator, madukael. · Savannid, lähisekvatoriaalsed metsad. Asuvad lähisekvatoriaalses vöötmes. Nende alade kliimat kujundavad suvel ekvatoriaalsed, talvel troopilised õhumassid. Suvepoolaastal on päike seniidis ja kujundab ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur on aastaringi väga kõrge. Aasta sademete hulk võib olla 250-2000mm piires. Lähisekvatoriaalse kliimaga alade põhiline taimkattetüüp on savann. Seda iseloomustavad kõrrelised, rohttaimed ja torkpõõsad. Kuiva ja niiske
mille moodustavad igihaljad ja astlalised põõsad(tsitrused ja oleander) ja madalad kõvalehelised puud( pistaatia, pukspuu, õlipuu). Veel: kõpressid, piiniad, õlipuud, tamm, loorber, seedrid, jaanileivapuud. Paljud puude lehed on kaetud vaha- või vaigukihiga eukalüpt. Mõned lehed on kitsad või kaetud karvakestega- vähendab auramist. Kultuurtaimed: teraviljad, puuviljad-nisu, mais, mandariin, viinamari, virsik, apelsin, oliivipuud 5.Loomastik: panda, puuma, tiiger, alligaator, madukael, haigur 6.Inimtegevus: Viljakasvatamine, Puhke ja turismipaigad. Suure hulga autote heitgaasid ohustavad inimesi mürgipilved. 7. Mõisted: mangroovtihnikud- puude tihnik, tõusu aeg latvad, mõõna hingamisjuured Savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad 1. Asend: Pöörijoontest ekvaatori poole. 2. Kliima: Suvepoolaastal kujundab ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. Kui suvel on päike seniidis ja ilma kujundab ekvatoriaalne õhk, siis on vihmane aastaaeg
merikilpkonni on kooldkaelalised, kes tõmbavad kilbi alla terve kaela ning pea. Nende kael on lühem ja vähemliikuv kui pöördkaelalistel. Austraalias elavad pöördkaelalised kilpkonnad, kes painutavad oma kaela vaid küljele, ent ei tõmba kilbi alla. 3.2.1 Sugukond: Madukaellased Austraalia madukaelkilpkonn on kahtlemata arvukaim ning tuntuim Austraalia mageveekilpkonn. Ta on eranditult lihasööja loom, oma saaki püüab ta aga seisvatest või aeglase vooluga vetest. Austraalia madukael kilpkonn võlgneb oma nimetuse eriliselt pikale kaelale, mis täielikult väljasirutuna on koos peaga kehast pikem. Madukaelkilpkonn tõmbab hädaohu korral pea kilbi alla, pöörates selle S-tähe kujuliselt küljele. Austraalia madukael kilpkonna kehatemperatuur kõigub 23°C ja 32°C vahel. Ta võib elada nii maismaal kui vees. Ta eelistab aeglase vooluga soiseid veekogusid. (Parish 2003:29) 12 lk 3
annaabi.ee 
