Huule sisepinnal ja ümber suuava on hulk hargnevaid narmakesi. Kolmnurksed välimised lõpuseavad paiknevad keha külgedel pikivaos. (Jones, 2007) Liivasonglased elutsevad madalates, aeglase vooluga, mudastes oja piirkondades. Sagedalt võib neid kohta väikestes lahtedes. Suurema osa ajast on nad kaevunud mutta (joonis 2). Nad kaevuvad väga ruttu: asetuvad vertikaalselt peaga allapoole ja justkui kruvivad ennast pinnasesse, sooritades kogu kehaga kiireid madujaid liigutusi. Mutta tungimisel ja selles edasiliikumisel mängib tähtsat osa tugevasti arenenud ülahuul. (Kiffney et al., 2006) On teada, et Suures järvistu vesikonnas koeb merisutt vähemalt 10 oC juures. Üldiselt üks emane koeb 24 000-170 000 marjatera, kuid neist koorub heal juhul 1% vastseid (Kiffney et al., 2006). Ülejäänud marjaterad hukkuvad juba arengu alguses. Inkubatsiooniperiood kestab ligikaudu 12 päeva
Liikuvad silmalaud ja enamikul vormidel mitu rida soomuseid. Maismaaloomad. Sgk Iguaanlased - iguaanid, agaamid ja kameeleonid. Sgk. Gekolased – väikesed öise eluviisiga sisalikud, mõned suudavad püsida vetikaalsetel pindadel. N. kaspiageko, müürigeko Sgk Skinklased - Kehalaadilt sihvakad. Jäsemed suhteliselt lühikesed või mandunud. N. apteegiskink Sgk Sisallased - Kehalaadilt sihvakad. N.arusisalik, kivisisalik. Sgk Vaskuslased - rohkesti mandunud jäsemetega (ja jäsemeteta) madujaid liike. N. vaskuss, stepivaskuss. Sgk Varaanlased – sihvaka keha, pika saba ja hästi arenenud jäsemetega. Jooksevad kiiresti. N. hallvaraan, komodo varaan. Alamselts MAOLISED - keha pikk, ussilaadne. Jäsemeid pole, puuduvad ka vöötmeluud. Võimelised neelama suuri toidupalasid. Silmalaud liitunud, läbipaistvad. Sgk pimemadulased – väga algelised, silmad mandunud, elutsevad maa sees vageljate loomadena. N. vagelpimemadu. Sgk boalased – tähelepanu äratavad suurusega
Liikuvad silmalaud ja enamikul vormidel mitu rida soomuseid. Maismaaloomad. Sgk Iguaanlased - iguaanid, agaamid ja kameeleonid. Sgk. Gekolased väikesed öise eluviisiga sisalikud, mõned suudavad püsida vetikaalsetel pindadel. N. kaspiageko, müürigeko Sgk Skinklased - Kehalaadilt sihvakad. Jäsemed suhteliselt lühikesed või mandunud. N. apteegiskink Sgk Sisallased - Kehalaadilt sihvakad. N.arusisalik, kivisisalik. Sgk Vaskuslased - rohkesti mandunud jäsemetega (ja jäsemeteta) madujaid liike. N. vaskuss, stepivaskuss. Sgk Varaanlased sihvaka keha, pika saba ja hästi arenenud jäsemetega. Jooksevad kiiresti. N. hallvaraan, komodo varaan. Alamselts Maolised - keha pikk, ussilaadne. Jäsemeid pole, puuduvad ka vöötmeluud. Võimelised neelama suuri toidupalasid. Silmalaud liitunud, läbipaistvad. Sgk pimemadulased väga algelised, silmad mandunud, elutsevad maa sees vageljate loomadena. N. vagelpimemadu. Sgk boalased tähelepanu äratavad suurusega
annaabi.ee 
