Tere! Mina olen Robin. Täna räägime loomadest.Mõned loomad on väga ohtlikud ja mõned väga sõbralikud. Tänane loom on ohtlik. Räägime erinavatest madudest. Rästik elab eesti metsades. Nad magavad talve und ja ärkavad kevadel üles. Kevadesti on nad väga uimased, sest on nii pikalt maganud. Kui näete metsades mingit ussi, siis kui tal on peal sakiline muster on ta rästik kui ühtlaselt tume ,siis nastik muid madusi eestis ei elagi. Rästik on mürgine nastik mitte. Madudele meeldib päikse kääs lesida kuna see soojendab neid. Päikselisel päeval on ohtlikum minna seenele, sest siis on ussid väljas. Räägin veel haist. Haid on kalad . Nad kas poegivad või munevad. Mõned hailiigid on väga agressiivsed, näiteks tohutu suur mõrtsukhai. Seevastu vaalhai, samuti tõeline hiiglane, on inimesele ohutu. Mõrtsukhai on umbes 6 m pikk ja kaalub kõige rohkem 3,2 tonni. Ta on lihasööja ja on inimestele väga ohtlik.
luited. Sademeid 125250 mm aastas. Suvel tõuseb temperatuur üle 30°C. Veevõtukohtade vähesuse tõttu on kõrb raskesti läbitav. Austraalia siseosa hõlmavad akaatsiapõõsastikud ja rohtlad, paiguti taimkate peaaegu puudub. Siinseal keset skrabitihnikuid kõrguvad pudelpuude rohelised töntsid tüved. Sügavale liiva on oma juured ajanud eukalüptenamlevinud puuliik Austraalias. Kõrb on koduks arvukatele rottidele ja teistele närilistele, samuti madudele ning sisalikele. Ka kängurud leiavad skrabis (astelakaatsiapõõsastikus) vahetevahel pelgupaiga. Veel võib kohata kilpkonna, emu ja mitmesuguseid putukaid. Skrab Põlisaustraallased on tõrjutud viljakatelt maadelt kõrbesse, kus nad peavad jahti kängurutele, emudele ja kilpkonnadele, korjavad taimede vilju, võsusid ja juuri. Nende jahirelvaks on bumerang. Nad elavad veel
tugevam ja ohtlikum lõvi, kes sageli tungib kallale ja koduloomadele, siis veel gepard, saakal, hüaan. Jõgedes elavad krokodillid. Neist suurimate, niiluse korkodillide pikkus ulatub 5-6 meetrini. Aafrika savannides elutseb palju mitmesuguseid linde, sealhulgas imeväike ja ilus nestelind ning maakera kõige suuremlind jaanalind. Röövlindudest on omapärasema välimusega pikajalgne kurgkotkas ehk sekretärlind. Ta peab jahti väikestele närilistele ja roomajatele, eriti madudele. Kui kurgkotkas mao kätte saab, tallab ta saagi jalgadega surnuks. Tõeliseks linnuparadiisiks on papüüruse- ja pillirootihnikud veekogude ääres. Seal elutsevad sellised suured linnud nagu flamingo, iibis ja toonekurg. Külade lähedal elab marabou, keda leidub ainult Aafrikas. Tänu oma erakordsele aplusele sööb marabou toidujäätmed ja on otsekui sanitariks. Erakordselt palju on Aafrikas termite. Nende kõrged vastupidavad ehitised ,
Süda on neil kolmekambriline (2 koda, 1 vatsake). Südame vatsakeses on mittetäielik vahesein, st et süsihappegaasiga küllastunud veri ja hapnikurikas veri peaaegu ei segune. Nende kehas voolab hapnikurikas veri. Roomajad on lahksugulised. Viljastamine on sisene ja loode areneb nahkja koorega munas. Ka vees elavad roomajad tulevad sigimise ajaks maismaale. Paljudel madudel esinevad mürginäärmed. Need avanevad mürgihammaste tipus. Mürk on madudele enesekaitseks ja saagi tabamiseks. Kõik maod, enamik sisalikke ja osa kilpkonnadest on röövtoidulised. Nad näevad ainult liikuvat saaki. Mõned sisalikud ja kilpkonnaliigid toituvad taimedest. Eestis ei ela eriti palju roomajaid, kuna nad on soojalembelised. 49. LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUS Linnud on püsisoojased selgroogsed, kes on kohastunud lendamiseks. Seetõttu on neil iseloomulik voolujooneline ja lendamiseks sobiv kehakuju.
annaabi.ee 
