aga ta polnud kindel, sest kunagi teadis ta ainult Anna palja jala jälgi. Hiljem saab ta teada, et need ongi Anna jäljed ning kuuldavasti pidavat ta Kõrbojale jääma. Neli-pühade ajal olid teised järve (kaasaarvatud Kõrboja Anna). Villu aga järvele ei läinud, vaid tegi Kivimäel tööd: lõhkus, sättis ja tassis kive. Anna oli vahepeal tagasi linna läinud ja Kõrboja Rein ootas teda nüüd tagasi koju, et Annale talukoht anda. Rein räägib Madliga, et kuidas küll Annale talukohta anda, millist peremeest ja väimeest ta Kõrbojale tahaks. Anna võtab pakkumise vastu ainult tingimusel, et tema ja Rein mõlemad elavad Kõrbojal teatud sunni all ja elavad kui Kõrboja käsualused. Anna korraldas järvel jaanitule/sünnipäeva. Kutsus ka Katku talu, aga nad ei tulnud kohale. Lõpuks siiski Villu tuli. Villu ja Anna läksid paadiga järvele, pärast seda istusid ühe puu all ja rääkisid juttu. Anna pakub Villule
seal rannal olid aga ema ei osanud talle vastata. Paar päeva hiljem toimus järveääres suur pidu ja seal olevat isegi Anna käinud ja tantsinud küla poistega. Aga Villu ei käinud seal ega tahtnudki minna. Jaanipäeva eel ootas Kõrboja Rein Annat koju, mõeldes paljudele asjadele. Üheks, kõige tähtsamaks, oli see, kellele Kõrboja pärandada. Sellest rääkis ta ka oma õe Madliga, kes ei olnud temaga algul päris nõus. Peale pikka arutamist otsustas Rein siiski Kõrboja Annale anda. Kuid siis tekkis uus probleem. Kes saab Kõrboja peremeheks? Selle jättis Rein otsustada oma tütrele. Jaanipäeval oli ka Anna sünnipäev,aga seda ei teadnud mitte keegi. Kui Villu oli tantsinud ja laulnud koos Annaga kõvasti lõkkeääres tuli Villule mõte minna ise ja kutsuda teised ka kive põmmutama. Anna
,,Vari" Juhan Liiv 1. Kuidas võiks laiemalt tõlgendada lauset ,,Kui seda metsa ees ei oleks" ? Kui Villu oli väike, elas ta koos oma vanaema Madliga Kukulinna saunas. Kui ta vanem mees oli, sai tema sõber, mõisahärra poeg Hugo talle sinna samasse koha, siis elas ta Kukulinnas valges majas. Väiksena oli ta alati igatsenud näha Peipsi järve, mis asus metsa taga. Arvan, et tegelikult see lause tähendas palju enamat, nimelt seda, et Villul polnud väiksena võimalik Peipsit vaatama minna, sest nad elasid kitsikuses. Vanemana võis see peamiselt iseloomustada tema enda elu. Nimelt, oli Villule
Rein muutus vanemaks ja vanemaks, kuni tundis, et ta ei suuda enam Kõrboja pidada. Ta kutsus Annat Kõrboja perenaiseks ja ta sai sellega hakkama. Ta andis kogu Kõrboja Annale teadmata, kes saab Kõrboja peremeheks. Reinule ei meeldinud Anna plaan teha Katku Villust Kõrboja peremees. See mõtte pakkus talle palju peavalu ja ta üritas Annale teisigi mehi pakkuda. Aga muidu elas Rein vaikselt oma kõrbojal, mida ta ei suutnud paremaks muuta. Ta tahtis vahel lausa Madliga kõrboja sauna ära kolida, et noored omaette saaksid olla. Aga lõpuks polnud tarviski. Kui villu ennast maha lasi tundis ta väikest kergendust, kui tavalistel kui Villuga midagi juhtus oli tal hea meel, aga siis ta oli suhtelistelt kurvas olekus. Ta oli kurvas meeleolus ehk seepärast, et ta tütar võib nüüd mingeid otsuseid vastu võtta. Aga Kõrboja peremees talle ikka päris ei meeldinud, sest ta oli alles liiga väike ja Kõrbojale oleks koheselt peremeest vaja.
Kõige rohkem üritad ta Kivimäest head põllumaad saada ning selleks pidi ta seal olevaid kive lõhkuma ja tassima. Selleks kulus tal enamasti terve päev. Nelipühade viimsel päeval, kui Villu lõpuks ema saatmise peale peole läks, polnud enam järve ääres kedagi, isegi Anna sõitis rongiga linna. Jaanipäeva eel ootas Kõrboja Rein Annat koju, mõeldes paljudele asjadele. Üheks, kõige tähtsamaks, oli see, kellele Kõrboja pärandada. Sellest rääkis ta ka oma õe Madliga, kes ei olnud temaga algul päris nõus. Peale pikka arutamist otsustas Rein siiski Kõrboja Annale anda. Kuid siis tekkis uus probleem kes saab Kõrboja peremeheks? Selle jättis Rein Anna otsustada, küll ta sobiva leiab. Kui Anna Kõrbojale tagasi jõudis, rääkis Rein talle, et ta jätab Kõrboja Anna hooleks. Anna oli küll vastu, kuid ta ei lubanud Kõrbojale kedagi võõrast tulla ehk ei tahtnud anda Kõrbojat rendile ega müüki
Kõige rohkem üritad ta Kivimäest head põllumaad saada ning selleks pidi ta seal olevaid kive lõhkuma ja tassima. Selleks kulus tal enamasti terve päev. Nelipühade viimsel päeval, kui Villu lõpuks ema saatmise peale peole läks, polnud enam järve ääres kedagi, isegi Anna sõitis rongiga linna. Jaanipäeva eel ootas Kõrboja Rein Annat koju, mõeldes paljudele asjadele. Üheks, kõige tähtsamaks, oli see, kellele Kõrboja pärandada. Sellest rääkis ta ka oma õe Madliga, kes ei olnud temaga algul päris nõus. Peale pikka arutamist otsustas Rein siiski Kõrboja Annale anda. Kuid siis tekkis uus probleem kes saab Kõrboja peremeheks? Selle jättis Rein Anna otsustada, küll ta sobiva leiab. Kui Anna Kõrbojale tagasi jõudis, rääkis Rein talle, et ta jätab Kõrboja Anna hooleks. Anna oli küll vastu, kuid ta ei lubanud Kõrbojale kedagi võõrast tulla ehk ei tahtnud anda Kõrbojat rendile ega müüki
kive l�hkuma ja tassima. Selleks kulus tal enamasti terve p�ev. Nelip�hade viimsel p�eval, kui Villu l�puks ema saatmise peale peole l�ks, polnud enam j�rve ��res kedagi, isegi Anna s�itis rongiga linna. Jaanip�eva eel ootas K�rboja Rein Annat koju, m�eldes paljudele asjadele. �heks, k�ige t�htsamaks, oli see, kellele K�rboja p�randada. Sellest r��kis ta ka oma �e Madliga, kes ei olnud temaga algul p�ris n�us. Peale pikka arutamist otsustas Rein siiski K�rboja Annale anda. Kuid siis tekkis uus probleem � kes saab K�rboja peremeheks? Selle j�ttis Rein Anna otsustada, k�ll ta sobiva leiab. Kui Anna K�rbojale tagasi j�udis, r��kis Rein talle, et ta j�tab K�rboja Anna hooleks. Anna oli k�ll vastu, kuid ta ei lubanud K�rbojale kedagi v��rast tulla ehk ei tahtnud anda K�rbojat rendile ega m��ki. Anna j�i l�puks
peagi kohe teadma- on normaalne, kui mõnda väljendit ei tea. Teoste sisu ja eripärad. Andrus Kivirähk „Kaka ja kevad“ Raamat koosneb mitmetest väikestest lugudest. Lood on väga humoorikad ning fantaasiarohked. Seotud on nii reaalne elu, kui ka fantaasia- kui ei teaks, et sitikas ei saa olla loomaaia tööline, siis võiks seda lausa uskumagi jääda. Palju toredaid lugusid, näiteks see kuidas hunt läks linna sinililli müüma, kuidas kaka ja võilill koos hakkasid elama ja kuidas Madliga kooli tuli kaasa vanaema. Eripära: Tavapärased ümbritsevas keskkonnas leiduvad esemetele ja isikutele on antud justkui oma elu ning nad nagu tõepoolest elakski. See on küll sobilik ka üsna väikestele, kuid minu arvates sobiks ka suurematele- ka minul oli väga põnev ja naljakas seda lugeda, lood olid tõesti väga- väga fantaasiarikkad ja tekib küsimus, kes võiks üldse tulla selliste asjade peale. Märkimata ei saa jätta ka suurepäraseid Heiki Ernitsa illustratsioone.
annaabi.ee 
