Ümarjärv Joonis 3. Kõrvemaa raba IV. Metsafond Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. · Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud. Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased). Karbonaatsel liival ja kruusal kujunenud rendsiinadel ja leostunud muldadel sürjamets. Järva-Madisest ja Amblast läänes ning Türi ümbruses paiknevad väikevoored (moreensaared) on suures osas põllustatud (Eesti Entsüklopeedia 2011 Järva Maakond 2013). Joonis 3. Männimets V. Puhkealal korraldatavad kultuurisündmused Kõrvemaal on võimalik osaleda erinevatel üritustel ja aega sisustada mitmete tegevustega näiteks matkamine, kultuuriõhtud ja spordisündmused lisaks veel palju kohapeal pakutavaid teenuseid. Teatripiknikud
1905. ja 1917. aastal võttis osa revolutsioonilisest liikumisest. Pasunate mürtsudes mindi 1905. aastal Velise kihelkonnakooli majja rahvakoosolekule. Nurtu mehed läksid selle 8 km alati jalgsi, marsihelide saatel. 1917. aasta tegevuse pärast istus ta vangilaagris. Vabanedes oli ta jälle Nurtus, kus õpetas lapsi ja juhatas koore. Ka siis kui vanaduse pärast oli sunnitud taktikepi ulatama noorematele, oli M. Oviir Nurtu seltsielu moraalseks toeks surmani. Tema õpilased räägivad vanast Madisest lugupidamisega. Oli range ja nõudlik, mõned meenutavad, et oli liiga kuri, kuid samas ütlevad, et seda oli ka meile vaja. Madis Oviir suri 22. novembril 1944. aastal ja on maetud Vigala kalmistule. Nurtu kooli õpilased 1944. a kevadel. Keskel õpetaja Ed. Urvaste 1925. aasta kevadel, kui M. Oviir pensionile jäi, tuli Nurtusse õpetajaks noor, vast Läänemaa õpetajate seminari lõpetanud noormees Aleksander Emmo. Ta oli pärit Velise vallast Päärdust
kasutatakse Tallinna varustamisel joogiveega. Veekaitseliselt on tähtsad lammimullad, neid leidub peale Soodla ja Valgejõe lammide veel Mustjõe lisaojade Rekka ja Treimani kallastel. Väikeste laikudena leidub lammimuldi ümber järvede. Põllumajandusliku väärtusega muldi on Kõrvemaal väga vähe. Sellest tulenevalt on olnud Põhja-Kõrvemaa läbi aegade väga hõredalt asustatud. Leostunud ja leetjate muldadega voorjaid künniseid leidub Kõrvemaal Järva-Madisest läänes. Need künnised on Kõrvemaa enim põllustatud alad. 1.6 Taimestik Mitmesuguse kallakuga pinnad ja pinnakatte erinev koosseis loovad erinevad niiskus-, soojus- ja valgustingimused ning tänu sellistele oludele on välja kujunenud mitmekesised looduslikud kooslused. Metsasus on suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. Aegviidust põhjas asub omapärane Jussi nõmm koos Eestis ainulaadse looduskooslusega, mis
aastal. Madis Kallas on sündinud 22. aprillil 1981. aastal (Vikipeedia 2007). Madis tegeleb kergejõustikuga ning tema niiöelda leivaalaks on mitmevõistlus. Sel alal on ta saavutanud mõndagi nii Eesti kui ka maailma tasemel. Nimelt on Madis võistelnud paljudel maailmatasemelistel võistlustel ja saavutanud seal ka häid kohti. Ka Eestis on ta tulnud näiteks Eesti meistriks ja valitud kolmel aastal Saaremaa aasta meessportlaseks (Vikipeedia 2007). Madisest lähemalt on võimalik lugeda temaga sooritatud intervjuus. 3.3. Tiidrek Nurme Paljudele võibolla tundmatu nimi, kuid tegelikult on tegemist Eesti tasemel väga kõva tegijaga. Ka Tiidrek on õppinud Kuressaare Gümnaasiumis. Ta ei ole küll seda kooli lõpetanud, kuid arvan, et ta on sportlane, keda tuleks antud teema puhul esile tõsta. Tiidrek Nurme on sündinud 18. novembril 1986. aastal. Ta tegeleb keskmaa jooksudega, põhiliselt 1500 ja 3000m distantsil
annaabi.ee 
