et neid saaks selja tagant läbi tuua ning ees sõlmida. Nii saab sõlme ilusasti vöökihtidega katta. Tikand (A 509:4724) A 509:4724 9 Vöö Naiste vööd olid kirjatud valgele linasele põhjale värvilise villase lõngaga. Ambla vööde kirjades domineerib roheline, mille kõrval on kasutatud helepruuni, sinist, madarapunast, vähemal määral ka muid värve. Ambla vööd on suhteliselt kitsad. Otstes on neil kas lahtised või palmitsetud narmad. Vöö tehti nii pikk, et see kandjale vähemalt kolm korda ümber ulatus. Vöö mähiti seelikuvärvli, abielunaistel ühtlasi ka põllevärvli peale. Kui kanti särki ilma seelikuta, siis mähiti vöö särgi peale. Mähkimisel hoiti üht vööotsa vasaku käega vasakul küljel, parema käega keerutati vööd ümber keha, jättes alumise
Lammast niites valitakse välja kõige parem seljapealne. Parem oleks, kui lammas oleks juba enne niitmist pestud. Niitmise päeval ei tehta villaga midagi. Ei pesta ega tehta ka lõngaks - muidu läheb halvasti. See on üks sedasorti kunts, mis aitab ettevõtmise kordaminekule kaasa. Pöialõnga tuleb kedrata kaks pooli, pöiast ülejäänud lõngast saab suka põlvepealse ehk ülemise valge osa kududa. Sukakirjades kasutatakse viit värvi lõnga: valget, lambamusta, madarapunast, potisinist, kollast (lehekolnõ või putkõ-õiõkolnõ) Kollane: putkeõied, kaselehed, paakspuulehed, maarjajää. Kollast annavad ka sibulakoored. Värvimine: Kõigepealt teeme kolletuse: kuumutame vee keema ning valame värvinõusse. Lisame maarjajää: 1 liitrile supilusikatäis maarjajääd (võib olla ka veidi vähem). Segame, lahustame. Paneme puhtaks pestud lõnga ööseks vedelikku likku, vahetevahel segame, et lõng oleks ühtlaselt hapu. Öeldakse, et lõng on kollotusõs
odavam, vaid vanade käsitöövõtete taaselustamiseks. Taimevärvid annavad alati veidi erineva värvitooni ja seetõttu on see vaadeldav ka teatud määral kunstina. Taimed annavad üldiselt meeldivaid ja mahedaid toone. Enamik taimevärve, mis annavad punaseid ja koolaseid pesukindlaid värvitoone, sisaldavad värvainena antrakinooni derivaate. Need püsivad kiyl üsna hästi. Madarajuurtes , millega saadakse ilusat pruunikaspunast värvitooni (madarapunast) on põhiline värvaine erepunane alisariin (1,2-dihüdroksüantrakinoon). Antrakinoon on üks esimesi värvaineid, mida õpiti ka sünteesima. (Antrakinoonvärvained on ühed vähestest loomsetest värvainetest, mida on kasutatud tekstiilimaterjalide värvimiseks ja juba ammustest aegadest. Nimelt toodavad mitmed kilptäid punaseid antrakinoonvärvaineid. Tuntuim on Kesk-Ameerikas kaktustel elav ja toituv kosenilltäi, kes produtseerib karmiinhapet. 1kilogrammi kosenilli tootmiseks
annaabi.ee 
