raamatu ilmumise ajalgi. Meri mängib Mälgu teoses väga tähtsat rolli. ,,Õitsva mere" all on mõeldud kalarikast merd, mis pakub rikkust ja tulevikku rannamehele. Hannese vestlus oma isaga: ,,Et lahutuskirjad! Ja see on kõige parem. Ja just kui nad ei anna ka neid kirju ega ole nõus me elame siiski! Näe meri õitseb sel heal päeval!" Ikka oli meri veel peegelsile ja säras kõrgeletõusnud päikeses. Madalvete ja rahusilmade kohal aga kasvasid endiselt tihenenud hõbehallid põõsad. ,,Õitseb, jah! Tuleb ... ilusat aega!" ütles isa. ,,Jah, tuleb ilusat aega! Kuidas võiksin siis mina minna ära siit? Eks see meri õitse minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi. See on mehekohane asi! Milleks joosta eemale, otsima teamida? ... Isa
23. Mercator: Püstsilindriline projektsioon. Meridiaanid on venitatud paralleelidega risti. Loksodroom on sirge ja ortodroom on kaar lähema pooluse poolt. Poolustele lähenedes tuleb mõõtkava suurendada, sest paralleeli kaarepikkus pooljustele lähenedes väheneb. 24. Nullsügavuse liigid.Praktiliselt loodeteta meredes: Paljuaastaline keskmine nulltase. Loodetega meredes: Süsüügialoodete minimaalne nulltase. Süsüügialoodete madalvee keskmine tase, kõikide madalvete keskm tase. Sadama nullsügavus. 25. Ekvivalentne projektsioon: pindalade suhe on jääv. Konformne projektsioon: lõpmata väikeste kujundite sarnasus. Pikkuste mõõtkava ei olene suunast ja nurgad on moonutusteta. 26. Nullsügavuse nõuded:1)Määrang peab olema täpne ja yheselt mõistetav. 2)nullsügavuse kriteerium peab olema kõigile üks.3)nullsügavus peab tagama laevasõiduohutuse. 4)Nullsügavus peab võimaldama minimaalsetes sügavustes laevatada
Osa rühmi ladestab rakukesta kaltsiumit, seetõttu olulised korallriffide moodustajad. 27 Enamasti levinud meredes ja ookeanides, harva magevees. Agarik toodetakse tarrendainet (marmelaadi tootmine jmt). Pruunvetiktaimed Evolutsiooniliselt veidi nooremad, arenenud punavetiktaimedega paralleelselt. Kasvavad keskmiselt kuni 20 m sügavuseni, mõnikord väga suured ja ehtsa taime sarnased. Olulisel kohal merede madalvete toiduahelas, samuti varjepaigad elustikule (veealused metsad). Toidutaimedest näiteks lehtadru (Laminaria saccharina) sisaldab palju kilpnäärmele kasulikku joodi. Meil müügil nn merikapsa nime all. Sisaldavad mineraalaineid, kasutatakse väetisena (ka meil varem rannikualadel väetati põlde põisadruga). Rohevetikad Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes, kuid on ka mereveelisi või õhkkeskkonnas niisketel pindadel elavad liike.
annaabi.ee 
