maapõue ja nii ei saagi tekkida vooluveekogu. 10. Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 11. Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 12. Kust saavad oma vee Eesti jõed? Sademetest, lume sulamisest ning põhjaveest. 13. Nimeta kõige suurema langusega jõgi, kõige veerohkem jõgi. Piusa jõgi,Narva jõgi. 14. Millest tuleneb madal- ja kõrgvesi? Kevadisest suurveeperioodist, suvisst madalveest ja sügisest suurveest. 15. Mis on juga/kosk/kärestik/kaskaad? Too näited. Astang, kust vesi vabalt alla kukub (Keila juga)/ suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab (Narva kosk)/kitsaim koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab (Salajõe kärestik)/mitmes joast koosnev mitmeastmeline juga (Treppoja kaskaad). 16. Iseloomusta kõigi 3 vesikonna jõgesid. Too näide. Soome laht koosneb Põhja-Eesti jõgedest, omane on see, et jõgedel on joad. Nad voolavad
suurvee alguseni. Jää lõplik sulamine toimub kõige sagedamini aprillikuu lõpunädalal, kuid võib esineda ka teistsuguseid olukordi kui külmadel kevadetel on jäänähtuste lõpp nihkunud mai I dekaadi. Madalaim veetase esineb Võrtsjärvel kahel perioodil: a) suve-sügise madalvesi; b) talvine madalvesi. Olulisem ja veereziimi pikemaajaliselt mõjutav on suve-sügise madalvesi. Talvine madalvesi on kõrgem suve-sügise madalveest ja tema kestvus on oluliselt lühem. Sel juhul järve veereziimi reguleerimisel võib arvestusest välja jätta lühiajalised (kuni üks nädal) madalveeperioodid, kuid nende perioodide päevade koguarv on veidi alla 10% (Järvet, 2002). Võrtsjärve veetaseme suhtelist suurt kõikumist läbi aastakümnete on näha ka joonisel 5. Joonis 5 Veetase Võrtsjärves 9 Normist kõrvalekalded 221 cm -- absoluutne maksimum 1923. aasta 26. novembril.
suhtes samasse asendisse jääda. Joonis 9 näitab suure laeva läheduses olevale väikesele laevale mõjuvaid jõude ja momente. Joon. 9. Varude üleandmine merel Sõjalaevad peavad varude üleandmisel merel liikuma küllalt suure kiirusega teineteise vahetus läheduses. Interaktsioon tegutseb, ehkki siin võib ilmselt välistada madalveest tingitud interaktsiooni tugevnemise. Nähtust ennast ja lähenemismanöövri õiget teostamist uuritakse mudelkatsetustel ja laevajuhid saavad vastavalt instrueeritud. On saavutatav teatud vastastikune asend, mille puhul interaktsiooninähtus ise aitab laevajuhil oma positsiooni hoida. See on positsioon, mille puhul takistus laeva liikumisele on lähedane takistusele "vabas vees". Takistus suureneb, kui laev nihkub teise suhtes ettepoole ja väheneb, kui laev nihkub tahapoole
annaabi.ee 
