seda. Siiski arenes kultuurielu neil aastatel jõudsalt, mille eest võlgneme suuresti tänu "Noor-Eesti" rühmitusele. Millised olid nende eesmärgid ja suhted vanema eesti kirjandusega, ning mida nad saavutasid ? Ühiskonnas levis palju rahvuslikku pessimism, mida Gustav Suits "Noor- Eesti" esimest albumit sissejuhatavas artiklis ületama kutsub, nimetades teotahet ja sallivat hoiakut edasiviivaks. "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks. See tõstab ja kannab olude madalusest, kitsusest. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"on Suits öelnud. Nooreestlased kutsusid inimesi üles kodusest algelisusest vabanema ja tulevikku uskuma. Eesmärgiks sai kultuurielu olukorda põhjalikult muuta. Kuna noored olid ise alles arenemisjärgus, muutusid aja jooksul ka nende vaated. Kolmanda albumi esteetiline maksimalism jahmatas avalikkust. Tuglas arvustas halastamatu teravusega Vilde ja Peterson-
2) Toonide amplituudi seaduspärasus sageduselt madalamad ülemtoonid on tugevamad kui kõrgemad. Häälepaelte tekitatud hääl ei pääse kunagi oma algupärasel kujul välja. Kõrihäälest saavad häälikud tänu kõnetraktis tekkivale resonantsile. Resonantssagedusi nimetatakse formantideks. Kõne on määratud allika resonantsomadustega. Allikast lähtuv hääl on kõlatu, resonantsidega omandab hääl kõla, mis olenevalt madalusest on tume või kõrgusest hele. Hääle resonantsomadused mõjutavad selle tajumist häälikuna. Vokaalid: kõige olulisemad on kaks alumist formanti; osade (illabiaalsed ja labiaalsed eesvokaalid) puhul on oluline ja kolmas alumine formant. Vokaalid jagunevad F1 väärtustest lähtuvalt kõrgeteks (i, ü, u), keskkõrgeteks (e, ö, e (õ), o) ja madalateks (ä, a). F2 väärtustest lähtuvalt eesvokaalid (i, ü, e, ö, ä) ja tagavokaalideks (u, o, e (õ), a)
alustab klassikalisest kõrgusest, klassikaline kõrgstiil, jääb sinna kõrgustesse, aga need muutuvad radikaalselt, seal lõpetab 60ndatel. Rummo alustab klassikalisest kõrgusest, aga siis toimub argisus publitsistikas, mida kõrge poeesiana ei tajutud. Kaplinski alustab klassikalisest kõrgusest, tuleb argisus, tajume kõrgusest, et keegi lendab maale lähemale. Rummo ja Kaplinski näitel on see vabavärsi tulekut. Runneli puhul midagi muud. Runneli ja Üdi puhul ei alusta madalusest (poolmadalalt) aga see tähendab, et kasutavad mingil määral klassikalist vormikeelt, aga nad on algusest peale selle vormikeele rakendanud mingite maalähedaste nähtudega. Runnelil on tugev kokkupuude lorilaulu stiiliga. Runneli tekste on kõige rohkem viisistatud. Runnel õpib agronoomiat, ei saa agronoomiks. Kirjanduslike harrastuste juures võtmelise tähendusega see, et kolib Tartust Tallinnasse. Kutsutakse tööle "Loomingu" toimetusse. Saab seal kirjandusliku kooli
annaabi.ee 
