Vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja KeskEuroopa mägedes. Leedus ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. 5.2 Vahenurme puisniit Vahenurme puisniit asub Pärnu maakonnas Halinga vallas Vahenurme asulast 1,7 km põhja pool. Piirkonna taimekoosluste hulgas on valdavateks mitmesuguses seisundis puisniidud koos neist kujunenud sega ja lehtmetsadega ning madalsooniidud. Vahenurme puisniiduala keskel asuvad kunagised Põltsamaa talu põllud, kus on hakanud kujunema aruniidud. Metsaalade puistus on enamik puudest alla 50 aasta vanad. Vanemad puud on enamasti tugevalt harunenud "puisniidupuud", neid on aga puistu üldise hulgaga võrreldes vähe. Vahenurme puisniidu säilimine on erilise tähtsusega, kuna just siit on leitud PõhjaEuroopa suurim soontaimede liigitihedus 74 liiki soontaimi ühelt ruutmeetrilt.
Selliste metsade suure suhtelise tähtsuse poolest paistab kõrgustik silma kogu Eesti ulatuses. Neile metsadele järgnevad levikult nõmmemännikud (keskosas 10--20%, ääreosades, eriti kagus 30--40% sealsete metsade pindalast). Liigirikkaid (salu-) kuusi- kuid on kõrgustiku keskosas 5--10%, kagu- ja lõunapoolsetel äärealadel 3--5% kõrgustiku nende osade metsade pindalast. Niitusid on üldiselt vähem kui vabariigi teistes piirkondades. Suures ülekaalus on soostunud ja madalsooniidud, mis paiknevad raskesti kuivendatavates nõgudes ja jõe- orgudes. Suur osa kõrgustiku soostunud maadest ja soodest ongi niitude all. Aruniitusid on vähe, sest vähegi sobivaid kuivemaid maid kasutatakse põlluga. Metsa ja põllumaade levikus valitseb küllalt selge seos pinnavormistikuga. See ilmestab veelgi kõrgustiku üksikute osade reljeefi iseärasustest põhjustatud maastikulisi erijooni. Kõrgustiku metsavaesemateks ja enam põllustatud osadeks on künklik-lainjate tasandike ning
Saviliivmuld 7. Liivsavimuld 5. TAIMKATE Kaugseire andmeil hõlmab mets Otepää kõrgustikust 46%, peale selle on võsa ja metsastuvaid sööte. Seda eelkõige sealse mitmekesise mullastiku tõttu, mis loob erinevatele liikidele sobivad kasvutingimused. Kaitseala taimkatte eripära on nii madalsooniitude kui ka -metsade rohkus, mis loob väga mitmekesise maastikupildi. (EE, 2011). Taimkatte kaardistamisel eristati 26 üksust. Valdavalt salumetsad (33%), edasi liigivaesed madalsooniidud (16,9%), laanemetsad (16,4%), kõdusoometsad (7,5%), madalsoometsad (6,6%). Ülejäänud üksuste osa on enamasti alla 1%. (Miksike. Stepanova, 2015). Moreenil kujunenud muldadel kasvavad kõrgendike lagedel ja nõlvadel valdavalt kõrgetootlikud salumetsad: salukuusikud ja -kaasikud, segametsad (kuusk, kask, haab, lepp, tamm, saar, pärn). Deluviaalsetel aladel leidub rohkem hall-lepikuid. Liivikute leetunud ja leetmuldadel kasvavad peamiselt palumännikud, mis moodustavad Otepää