jäänud puit, mis rasendab uuendustöid. (Laas jt 2011) 6 2. Häiringute registreerimine Eestis Suured üleujutused tekivad rohke lumega talvede järel madalatel metsaaladel, eriti Soomaal ja Emajõe vesikonnas. Näiteks Järvseljal, kus metskonna põhiosa on vaid mõni meeter Peipsi veetasemest kõrgemal, kestab üleujutus ligi kaks kuud. Suur üleujutus oli väga lumerohke 2009/2010 talve järel. Sellisel kestvate üleujutustega madalsoomullal kasvavad puudest vaid mänd ja sookask. (Laas jt 2011) Eestis on registreeritud aastatel 1998-2010 ,,Aastaraamat mets 2010" andmetel järgmised häiringud: 1) tormimurd 570 32 140 ha; 2) üleujutus 228 3 462 ha; 3) metsatulekahjud 8 822 ha; 4) jahiuluk 870 8 674 ha; 5) juurekahjustused 1981 4 280 ha; 6) muu 378 3 252ha. Üheks olulisemaks looduslikuks häiringuks Eestis on tuul tormimurrud. Need tekitavad
Kuivendamisel muutub nende muldade huumuskate niiskusreziimilt värskeks või niiskeks hästi lagunenud kõduturbaks. Madalsoomuldade kuivendamisel on oht, et turvas võib liiga kiiresti mineraliseeruda. Madalsoometsade turvasmuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV. Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta I-II klassini. Madalsoometsade põhiliseks puuliigiks on kask, hästi sobib ka sanglepp. Kuivendatud madalsoomullal võib peale kase kasvada ka kuusk ja sellistele muldadele moodustuvad hästi lagunenud kõduturbaga arumetsataimelised jänesekapsa-kõdusoo kuusikud ja kaasikud. Suurimad madalsoomuldade levikualad on Kõrvemaa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Võrtsjärve ja Valga nõgu, Peipsi-äärsed madalikud ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevad alad. 3 PUISTU KIRJELDUS ARUMETSAS 3.1 Puistu taimkate Puistu on hõre, puud on kohati kõveratüvelised ja okslikud
Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisreziimi paranemise, intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N-ühendite hulk mullas. Pikaajalise kuivendamise tulemusena suureneb mulla lagunemisaste. Nii suurenes Toomal 49 aastat pärast kuivendamist madalsoomullal pealmise (0...20 cm) turbakihi lagunemisaste 15...20 %-lt kuni 48 %-ni (Niine, 1963). Mulla mahumassi suurenemine puude juurestuskihis suurendab mineraalainete ja N sisaldust mullas. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas - 20 cm paksuses kihis on tuhka 2 korda, lämmastikku 1,7, difosforpentoksiidi 1,6, kaaliumoksiidi 1,7 ja kaltsiumoksiidi 2,2 korda rohkem kui kuivendamata rabas, kuid absoluutnäitajad jäävad siiski väga madalaks.
annaabi.ee 
