põhjustades hingamise ja ka südametöö lakkamise. Elektrivool võib tekitada põletusi nii kehasse sisenemise kohas kui ka kohas, kust vool väljub kehast maapinda. Vahel võib elektrivool põhjustada ka lihaskrampe, mistõttu kannatanu ei pääse vooluringist välja. Nii võib kannatanu olla ikka veel elektriliselt laetud, kui keegi sündmuskohale saabub. Tavaliselt juhtuvad elektritraumad kodus või töökohal madalpingevooluga kokkupuutumise tõttu. Need võivad tekkid ka kontaktist kõrgepingevooluga, näiteks mahalangenud elektriliinidest. Kõrgepingevoolu löögi saanud jäävad harva ellu. 2.1. Välk Välk kui looduslik atmosfääris vabanenud elektrilaeng kujutab endast intensiivset valguse ja kuumuse leviku joont. Välk tungib maapinda läbi lähimal asuva kõrge loodusliku objekti ja võimalik, et ka läbi ligidal seisva elusolendi. Välgulöök võib süüdata rõivaid, paisata
Ja liimühenduse iseloomust.(0,5-6h külmliimimisel, kuumliimimisel mõnikümend sekundit kuni mõni minut) Surve all hoitakse kogu liimi tahkestumise aja tahkustamist soodustava temperatuuri mõju all · Liimi vahustatakse, et kiirendada protsessi veelgi ning hoida ka liimi kokku · Kontakt kuumutamisel saavutatakse liimliite vajalik temperatuur pressi kuumade kontaktpindade abil, selleks on auru või elektriküttega surveplaadid · Madalpingevooluga soojendatavaid messingplaate · Kõrgsageduskuumutamisel hoitakse kokkupressituid toorikuid metallelektroodide vahel, millesse juhitakse elektrivool sagedusega 5- 14106Hz, kuna siin tekib soojus kõrgsagedusvoolu elektrivälja toimel puidus eneses, saab niimoodi liimida ka väga pakse toorikuid · Liimimisreziimid- liimikihi paksus on 0.08-0.15mm, enne liimitavate pindade kokkusurumist hoitakse detaile liimi imbumiseks eraldi, lahtine
liimi lõpliku kõvastumiseni. Survestamise aeg sõltub liimi liigist, liimimistemperatuurist ja liimiühenduse iseloomust. Külmliimimisel 0,5- 6 tundi. Kuumliimimisel vaikliimide puhul mõnikümend sekundit kuni paar minutit. Kusjuures hoitakse liidest surve all kogu liimi tahkestumise aja tahkestumist soodustaval temperatuuril. Kontaktkuumutamisel saavutatakse vajalik temp pressi kuumade kontaktpindade abil. (selleks on auru- või elektriküttega surveplaadid või madalpingevooluga soojentatavaid messingplaate) Puidu halva soojusjuhtivuse tõttu saab kontaktkuumutamist kasutada vaid kattespooni pealeliimimisel. Kõrgsageduskuumutamisel hoitakse kokkupressituid toorikuid metallelektrodide vahel, millesse juhitakse elektrivool sagedusega 5- 14106 Hz. Soojus tekib kõrgsagedusvoolu elektrivälja toimel puidus eneses. Nii liimitakse ka väga pakse puittoorikuid. Toorikute tehnoloogiline hoidmine peale pressimist:
annaabi.ee 
