Seal, kus õhk laskub, on kuiv, kus tõuseb, sajab. Seetõttu on saaremaa siseosa kohal tõusvaid õhuvoolusid, häiritus, aga pärast saart hakkab õhk laskuma. Sisemaal on kõrgustiku mõju. Ida-eesti on jällegi kuivem. Sademetehulgas on palju juhuslikkust, mis võib trende põhjustada. Lumikate. Muutlikkus on mandril palju väiksem. Pilvisus Hinnatakse 10 palli süsteemis. Keskmise pilvisuse näitajad: aastane üldpilvisus on 6,7-7,2; madalpilvisus on 4,7-6,0 palliku, rannikul vähem; aastases käigus on maksimum nov ja dets (8,3-8,6, madal 7,5-8,1), miimum mais, juunis (üld 5,4-6,2, madal 2,6-4,3). Pilvisuse andmete statistiline eripära: andmestik ei vasta normaaljaotusele keskmisi näitajaid on harva. Kõige sagedamini on kas täiesti pilves või selget ilma. Seega eripära! Eriti selgelt tuleb kevadel ja suvel välja, et rannikul on pilvisus väiksem. Põhjuseid on kaks: temperatuur ja aluspinna ebaühtlus
Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 8083%. Suurem on see talvekuudel ja väikseim mais, keskmiselt vaid 70%. Rannikualadel on õhuniiskus suurem kui sisemaal, eriti soojal poolaastal. Aasta keskmine üldpilvisus on Eestis ligikaudu 7 palli. Kõige pilvisem on ilm novembris ja detsembris (89 palli), kõige selgem aga mais-juunis (56 palli). Rannikuvööndis on pilvisus märgatavalt väiksem kui sisemaal. Viimase 45 aasta andmed näitavad, et kogu Eesti alal on madalpilvisus suurenenud varakevadel 1,2 kuni 3,2 palli. Sademete keskmine aastasumma varieerub 550800 mm piires. Kõige vähem sademeid langeb harilikult rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Sademeterohkeimad alad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel, rannajoonega rööbiti olevas sademetevööndis. Seal sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Eesti sademete reziim on muutlik. Kuivad ja niisked päevad, kuud ja aastad vahelduvad
Läänemere mõju ranniku kliimale · Termiline inertsus · Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele · Tugevamad tuuled ja tormid · Briisid · Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel Lumikate Esineb oktoobrist maini, kusjuures rannikualadel moodustub see palju hiljem kui sisemaal Kestab rannikul 80-100 päeva. Paksus alla 10 cm. Rannikul on suurem tuule kiirus. Rannikualadel päikesekiirgust rohkem. Rannikul väiksem madalpilvisus. Vähem udu, kui sisemaal, kõige enam talvel ja kevadel. Tuiskude minimum. Kõige vähem äikest. Vähem rahet, jäidet, härmatist. · 2 km kaugusel merest lõpevad öökülmad 10 päeva ja 7 km kaugusel 15 päeva hiljem kui rannikul · Sügisesed öökülmad algavad kõige varem turvasmuldadel 12. septembril, kõige hiljem rannikul 14. oktoobril 30. Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? (Temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne.) Too näiteid.
annaabi.ee 
