koormusega 0,31,0 lü/ha, vajadusel horendada puistut ja poosastikku. Rannaniitudel 0,4-1,3 lü/ha kohta. Suurema koormusega karjatamisel tuleks karjatamist alustada 15. juulist. Eelistada tuleks veiste, hobuste ja lammaste läbisegi karjatamist. Karjatamise tulemusena peab vähemalt pool karjatatavast alast olema madalmurune. (http://www.balticseaportal.net/media/upload/File/Deliverables/MP%20Kydema %20Bay/Annex4_Seminatural_habitats.pdf) Luhade karjatamiskoormuse valimisel tuleb kindlasti arvestad, et 1 lü/ha piiri ei ületataks ka kuivemate luhtade puhul. Teisest küljest võivad suurtel luhtadel pehmemad alad hoopis alakarjatatuteks osutuda, kuna loomad valivad toitumiseks kõrgemaid ja kuivemaid kohti. Et nad sööksid luha ühtlaselt madalaks, sealhulgas soonekohad,
küllalt suur. Otstarbekas võib olla karjamaa suve teisel poolel üle niita. Samamoodi võiks teha koplisüsteemi korral, kui kari viiakse teise koplisse. Seda eriti siis, kui karjatamiskoormus on väike, loomad on söönud heina väga valikuliselt või kasvab karjamaal hulgaliselt vähesöödavaid taimi. Sel viisil vähendatakse söömata jäänud taimede konkurentsieelist ning karjamaa püsib loomadele sobivama liigilise koosseisuga. Kui ala on karjatamise järel põhiosas madalmurune ning söömata taimi ei ole hulganisti, ei pea karjatamise järel maha niidetud taimi karjamaalt koristama, need võib jätta samasse kõdunema. Poollooduslikes kooslustes karjatatavatele loomadele ei tohi anda lisasööta ja niit ei tohi olla ühine karjamaa kultuurrohumaaga. Ka niidu kasutamine vaid öökarjamaana ei ole õige pärandkoosluse hooldamise võte. See toob kooslusesse väljast sisse lisatoitaineid, mistõttu rohustu muutub lopsakamas ja vaesub. (Kukk jt 2004)
ülejäänud keha aga valge. Suhteliselt kariloomade poolt pikk nokk on kinaverpunane, jalad kõvaks tambitud punakaspruunid. Puhkesulestikus on madalmurune rannik. linnul valkjas kurgualune Väiketüll Vihitaja häälitsused on sagedad ja Lühikeste jalgade ja võrdlemise pika Järvede ja jõgede valjud sabaga kurvitsaline. Alt valge ning kaldad, rändel võib
Vähese koormuse puhul jääb osa taimi söömata ning need hakkavad domineerima. Optimaalsest suurema koormuse puhul on väljaheidete kogumid, kogunemiskohad ja teerajad liiga ulatuslikud ning ärasöödud taimede taastumine aeglane või puudulik. Karjatamiskoormus võib olla suurem suvel ja sügisel ning väiksem kevadel(linduse pesitsemine jne.). Optimaalse karjatamiskoormuse tulemusena peaks vähemalt pool karjatatavast alast olema madalmurune. Veised eelistavad keskmise- ja kõrgemakasvulisi mahlakamaid taimi (rebivad taime katki) ning tallavad sisse rajad. Lambad on väga valikulise toitumisviisiga, eelistades madalamaksvulisi ja lehiselisi taimi ning vältides vanemaid kuivanud kõrsi. Lambad söövad toidu sobivuse korral rohu madalaks. Hobused söövad väga erinevaid taimi, samuti 30 meelsasti puulehti. Kuna hobused liiguvad eriti palju ja salkadena, ei sobi nad väga õrnale
annaabi.ee 
