Meestel pole luude hõrenemine tavaliselt probleemiks. Seevastu, naistel eriti pärast menopausi, on luude tihedus alati väikem kui meestel. Nende luud on nõrgemad ja juba väike löök võib need katki teha. Soojusbilanss - Kõigil endotermsetel organismidel on soojuskadu sama suur kui selle saamine. Soojust võib saada 4 eri viisil: 1. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale.2. konvektsioon- soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine- aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem, siis on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise e. higistamise teel. 4. soojuskiirgus- on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel. Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude.
Inimene muudab vastavalt sellele oma käitumist. Väga tihti korrigeerib inimene oma käitumist enne kui hakkaksid toimima füsioloogilised protsessid. Temperatuuri langedes külmavärinad, palavas higistamine. Soojusbilanss Kõigil endotermsetel organismidel on soojuskadu sama suur kui selle saamine. Soojust võib saada 4 eri viisil: 1. soojusjuhtivus soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale. 2. konvektsioon soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem, siis on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise e. higistamise teel. 4. soojuskiirgus on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel. Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude.
Maa eri piirkondades on kiirgusbilanss erinev, osa piirkondi soojeneb ja osa jahtub. Eestis on kiirgusbilanss positiivne, ainult talvel negatiivne. Maa kiirgusbilanss: Soojusbilanss: Kõigil endotermsetel organismidel on soojuskadu sama suur kui selle saamine. Soojust võib saada 4 eri viisil: 1. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale. 2. konvektsioon- soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine- aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem, siis on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise e. higistamise teel. 4. soojuskiirgus- on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel.
annaabi.ee 
