Geograafia töö konspekt 1. Eesti piirid ja suurus, äärmuspunktid ja naaberriigid 2. Platvorm, kilp, aluskord, pealiskate, pinnakate 3. Pinnakate ( moreen, rändrahnud, kivikülvid) 4. Pinnamood ja pinnavormid: kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod ja orundid, koos näitega. 5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3
paikade, paigaste ja paigastike klassifikatsioone. kasutatakse maastikulisest rajoonist madalamatel astmetel. · Rajoneerimise üksused kui territoriaalsed üksused, mis on oma olemuselt individuaalsed üksused, s.t. kordumatud · Tüpoloogilised üksused kui konkreetsete ühetaoliste üksuste ühendused, nende liigid, klassid ja tüübid Eesti regionaalsed ja tüpoloogilised maastikuüksused: Maastikuprovints MadalEesti 60% põhja ja lääne eesti madalikud suured sisemised nõod : peipsi ja võrtsjärve nõod ala mis oli viimase mandrijäätumise lõpul veekogude all. liivad ja savid > halb vee läbilaskvus > palju soid ja liigniiskeid alasid jõed lähtuvad soodest KõrgEesti 40% pandivere, haanja, otepää, karula, sakala kõrgustikud vooremaa kesk ja kagu eesti tasandikud pärast viimast mandrijäätumist ei olnud püsivalt veekogude all
· LääneEesti settelised tasandikud. 8. Maastike talitlus, elementaarmaastikud, protsessid maastikus ja mis neid käivitavad. Aineringed, veeringe, geoloogiline ringe, bioloogiline ringe. Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. 9. Erinevad lähenemisviisid maastikele erinevad uurimismeetodid. 10. Maastike süstematiseerimine suuremad üksused ja väiksemad üksused. 11. Kõrg ja MadalEesti, nende erinevused. E. Varepi poolt eraldatud maastikutüübid (peamised erinevused). 12. Maastike piirid (loodus ja kultuurmaastikes), geopoliitika. Kultuurmaastikus muutuvad piirid sirgjoonelisemaks ja kõlvikute kujud sarnanevad enam geomeetrilistele kujunditele. Loodusmaastikus erinevate maastiku üksuste piirid on looklevad ja sopilised sõltudes eelkõige pinnamoe ja veereziimi iseärasustest.
pinnavormidest. Pinnavormid ise erinevad üksteisest kõrgussuhetest, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Pinnavormid võivad olla kujunenud kosmogeensete, geogeensete, biogeensete ja antropogeensete tegurite toimel. Pinnamoe kujunemine. 1. Devon Kvaternaar 2. Mantriliustike kulutav tegevus Pleistotseen MadalEesti oli pikka aega kaetud veega, kuhjusid merelised setted. KõrgEesti arenes edasi masimaana. 3. Holotseen Eestimaa vaheldusrikas ja künklik pinnamood on saanud oma ilme mandrijäätumiste käigus, kuid oma osa tänapäeva pinnamoe kujunemisel on olnud ka vanal aluspõhjal. Kõrgustikud, lavamaad, nõod ja sügavad orud olid esialgsel kujul olemas enne jääaega.
annaabi.ee 
