maskeeritud rünksajupilvedele. Alumised Kihtpilved Stratus St Välimuselt on hall, sinakas Kihtpilved võivad pilved või kollakas pilvekiht. Kui madalduda maapinnani selle kõrgus maapinnast on ja sel juhul moodustub 0-2 km vähemalt mõnisada meetrit, udu, kui nähtavus langeb siis on selle alumine pind horisontaalsuunas alla ebaühtlane või lainjas, kui ühe kilomeetri. Võib
´ploom´ pleijats ´pliiats´). 4. teise välte asemel hääldatakse paljudes vormides kolmandat väldet (ol`li `oli` vanu `vanu`). Enim on see levinud Tartu murrakuala läänepoolses osas. 5. ninahäälikute ehk nasaalide ja liikvidate järel esineb lühike sulghäälik (mâld `maalt` tlde `tuulte`). See joon on sarnane Lääne-Mulgi hääldusarengule. 6. pikkadel kõrgetel vokaalidel on kalduvus teisevältelistes vormides madalduda (le `huuled` mönü `müünud`) 7. lõunaeesti murretest ainsana on Tartus pikk ü diftongistunud, küll ainult 3. vältes (müimä `müüma`). 8. sisseütleva käände lõpuna on üldistunud de (ladude `lattu` pu^lde pä^de `poole peani`) 9. ne- ja us- sõnade sisseütlev on i lõpuline (minestuzi `minestusse`). 10. i- mitmus on säilinud üsna hästi, aga üldistunud tugevaastmeliste vormidena (lehtist `lehtedest` jalgul `jalgadel`) 11
hääldatakse s, mitte s; sõna algul on kaashäälikud ühekordsed; sõna alguses hääldatakse h, mitte ch või vene h; v ei hääldata f; palataliseeruvad l, n, s, t/d pearõhulise silbi vokaali järel, mitte tagapool ja mitte sõna alguses; diftongid hääldatakse diftongidena, mitte pikkade vokaalidena (päev, mitte pääv). Lisaks toob ta välja hääldusprobleeme, mis seostuvad eeskätt argisituatsioonide ja kiirkõnega: häälikud ei tohiks redutseeruda, kaduda või madalduda. Õigehäälduse ideaalile lähim on Kraudi arvates tele- ja raadiodiktorite hääldus, seda õpetatakse näitlejatele ja osalt kasutatakse ka avalike esinemiste õpetamises. Kas me saame ka eesti keeles leida mingi territooriumi, mille hääldus oleks olnud aluseks sellisele aktsendile? Päris täpselt sellist ala olemas ei ole. Saame öelda, et põhiosas on see häälikutelt südaeesti keskosa hääldus. Teisalt on see hääldus osalt määratletud hoopis
annaabi.ee 
