Cervantes kirjutas raamatule ka teise osa, mis ilmus 1615. aastal. 1613 ilmus novellikogu "Õpetlikud novellid", peale mida hakati teda Hispaanias parimaks novellistiks pidama. Tema tuntuim poeem on "Teekond Parnassile". Elu lõpus elas Cervantes Madridis ning suri 23. aprill 1616 (samal päeval suri ka Shakespeare). Rüütliromaanide elukauge tõeluse oli pea peale pööranud juba pikareskne romaan. Rüütli (kangelase) "kõrge" seiklus madaldati ühiskonna heidiku (antikangelase) maa ja mullalähedaseks seikluseks. Siingi oli aimata rüütliromaanide paroodiat. Kuid Cervantese mõte ulatus sellest kaugemale. Ta muutis paroodia uueks võimsaks sünteesiks, kus ei mõtestunud ümber mitte ainult rüütliromaan, vaid ka pikareskne romaan ise. Rüütliromaanid inspireerisid Cervantest tegema oma romaani kangelaseks don Quijote, vaesunud hidalgo, kes Amadiside ja Palmerinide kombel kujutleb end ideaalseks rändrüütliks
õnnistatakse Roomas ning võimalikuks saab ka tema abielu Persilesega, sest õnnetu kokkujuhtumisena tolle vend sureb. 15 "Don Quijote" Rüütliromaanide elukauge tõeluse oli pea peale pööranud juba pikareskne romaan. Rüütli (kangelase) "kõrge" seiklus madaldati ühiskonna heidiku (antikangelase) maa ja mullalähedaseks seikluseks. Siingi oli aimata rüütliromaanide paroodiat. Kuid Cervantese mõte ulatus sellest kaugemale. Ta muutis paroodia uueks võimsaks sünteesiks, kus ei mõtestunud ümber mitte ainult rüütliromaan, vaid ka pikareskne romaan ise. Rüütliromaanid inspireerisid Cervantest tegema oma romaani kangelaseks don Quijote, vaesunud hidalgo, kes Amadiside ja Palmerinide kombel kujutleb end ideaalseks rändrüütliks. Pikareskne
Tegelikult kritiseeriti kaasaega. Traadi "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (1973) räägib samuti kolhoosielust. Tegelastel tuli segastel aegadel teha tähtsaid valikuid. Otsitakse vastust küsimusele, mil määral on inimene poliitiliste jõudude mängukann ning mil määral suudab ta ise oma saatust juhtida. Rõhutatakse isiklikku vastutust oma tegude eest ning taunitakse enese taandamist suure masinavärgi mutrikeseks. "Valesti" valinud tegelast madaldati kõlbeliselt. Juhan Smuuli "Muhu monoloogid" (1968) humoorikad pajatused. 1970. aastateks oli romaan oma keskse koha tagasi saanud. Tagasi tuli ülimahukas panoraamromaan (Egon Ranneti "Kivid ja leib"). Modernismi tulek eesti proosasse Modernismi esiletulek eesti proosas langeb 1960/70. aastate vahetusse. Kontaktid maailmakirjandusega hakkasid 1970. aastatel küll nõrgenema, kuid varem tõlgitud klassikutele lisandusid James Joyce'i, Marcel Proust' jt teosed. Põhimuudatus
annaabi.ee 
