· Päris ühtset murret ei ole kujunenud, erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Väga suur pindala. · Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. · Aluseks eesti kirjakeelele palju kirjakeelepäraseid jooni Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid ülipikkadest vokaalidest saanud diftongid: pää pia pea; jeal hääl; maa - mua · Algupäraste diftongide osaline assimilatsioon: poig poeg. i on madaldanud · Morfoloogias rohkesti analoogiamuutusi. Si-tunnusega mitmuse osasatav (jalgasi). sse-illatiiv (jalasse). Diftongiline mitmuse osastav (vedelaid) · Pikkade madalate vokaalide diftongistumine (puudub murdeala servades!) mua `maa` Vasta àasta` Pikkade keskkõrgete vokaalide diftongistumine: üö öö, tie tee · Kaasrõhuline pikk silp toredaid, toredalle. · Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand
omandamine Meisterlikkusele suunatud Carol Dweck Meisterlikkusele-saavutusele suunatuse arengulised iseärasused: koolieelne iga · Varem: väikesed lapsed meisterlikkuse saavutamisele suunatud · Enne kooli keskkond pigem soosib meisterlikkuse arendamist, kuid kui vastupidi? · Tugevalt võistluslik keskkond (Butler, 1989; 1996) 4-5a (ka vanematel) ei madaldanud seesmist motivatsiooni madaldas loovust vähendas motivatsiooni õppida teistelt. võistluslikes tingimustes areneb suundumus saavutusele varem (koos negatiivsete kaasnevate näitajatega). · Ka väikesed lapsed on tundlikud kaotuse suhtes. · Tuleb anda toetavat ja informatiivset tagasisidet, rõhutada teadmiste omandamise väärtust. · Kui vanemad kritiseerivad, seavad kõrgeid standardeid, võrdlevad
Süzeeliinid vahelduvad omavahel kiiresti. On tuntav nõtkus ja dünaamilisus. Süzeeliinid lähevad mitmes suunas. Teos on pateetilis-irooniline ja tihti vahelduvad stseenid ka tahtlikult madaladatud tseenidega. Voltaire paigutab iseennast ka teosesse- kõneleb otse ja avalikult enda nimel justkui kõrgelseisev isik.Selles kajastuvad valgustuse peamised ideed. Teos on ka küllaltki erootiline. Teose konseptsioon ei leindu ühtmeeltset heakskiitu ja ka Schiller leiab, et Voltaire on madaldanud Jann´de´Arc´i.Keeleliselt on ka nõtkem, kui valgustusteosed üleüldse. ????????Kasutab maarahva kõnet ja ei kasuta seda klassitsismist traagilise teemaga seotud ülevat tooni. Lisaks on talurahvakeelt. See on ka belletriseeritud. Osutus sellele, et inimene peab rääkima nii nagu ta räägiks oma kastikuuluvuse järgi. Imiteeritud on tõepärast keelt. ?? Voltaire on üks esimesi uusima aja Euroopas, kes seda kirjanduslikku võtet kasutaks. Vahepeal oli