Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"madaldanud" - 3 õppematerjali

Murded
4
doc

Murded

· Päris ühtset murret ei ole kujunenud, erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Väga suur pindala. · Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. · Aluseks eesti kirjakeelele ­ palju kirjakeelepäraseid jooni Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid ­ ülipikkadest vokaalidest saanud diftongid: pää ­ pia ­ pea; jeal hääl; maa - mua · Algupäraste diftongide osaline assimilatsioon: poig ­ poeg. i on madaldanud · Morfoloogias rohkesti analoogiamuutusi. Si-tunnusega mitmuse osasatav (jalgasi). sse-illatiiv (jalasse). Diftongiline mitmuse osastav (vedelaid) · Pikkade madalate vokaalide diftongistumine (puudub murdeala servades!) mua `maa` Vasta àasta` Pikkade keskkõrgete vokaalide diftongistumine: üö ­ öö, tie ­ tee · Kaasrõhuline pikk silp ­ toredaid, toredalle. · Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand

Keeled → Eesti murded
56 allalaadimist
Motivatsioon ja motiveerimine
36
ppt

Motivatsioon ja motiveerimine

omandamine Meisterlikkusele suunatud Carol Dweck Meisterlikkusele-saavutusele suunatuse arengulised iseärasused: koolieelne iga · Varem: väikesed lapsed meisterlikkuse saavutamisele suunatud · Enne kooli keskkond pigem soosib meisterlikkuse arendamist, kuid kui vastupidi? · Tugevalt võistluslik keskkond (Butler, 1989; 1996) 4-5a (ka vanematel) ­ ei madaldanud seesmist motivatsiooni ­ madaldas loovust ­ vähendas motivatsiooni õppida teistelt. võistluslikes tingimustes areneb suundumus saavutusele varem (koos negatiivsete kaasnevate näitajatega). · Ka väikesed lapsed on tundlikud kaotuse suhtes. · Tuleb anda toetavat ja informatiivset tagasisidet, rõhutada teadmiste omandamise väärtust. · Kui vanemad kritiseerivad, seavad kõrgeid standardeid, võrdlevad

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
55 allalaadimist
Maailmakirjandus III
48
doc

Maailmakirjandus III

Süzeeliinid vahelduvad omavahel kiiresti. On tuntav nõtkus ja dünaamilisus. Süzeeliinid lähevad mitmes suunas. Teos on pateetilis-irooniline ja tihti vahelduvad stseenid ka tahtlikult madaladatud tseenidega. Voltaire paigutab iseennast ka teosesse- kõneleb otse ja avalikult enda nimel justkui kõrgelseisev isik.Selles kajastuvad valgustuse peamised ideed. Teos on ka küllaltki erootiline. Teose konseptsioon ei leindu ühtmeeltset heakskiitu ja ka Schiller leiab, et Voltaire on madaldanud Jann´de´Arc´i.Keeleliselt on ka nõtkem, kui valgustusteosed üleüldse. ????????Kasutab maarahva kõnet ja ei kasuta seda klassitsismist traagilise teemaga seotud ülevat tooni. Lisaks on talurahvakeelt. See on ka belletriseeritud. Osutus sellele, et inimene peab rääkima nii nagu ta räägiks oma kastikuuluvuse järgi. Imiteeritud on tõepärast keelt. ?? Voltaire on üks esimesi uusima aja Euroopas, kes seda kirjanduslikku võtet kasutaks. Vahepeal oli

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun