Minakaitsemehhanismid.Hakkavad tööle siis,kui iinmene on sunnitud kitsendama oma minapiire. Nad on alateadlikud,inimene ise neid reguleerida ei saa.Nad on destruktiivsed(lammutav). Töötavad emotsioonide peale ja olukorda ei lahenda.Repressioon e. tõrjumine. Ärevust tekitavad tunded ja mõtted surutakse teadvusest välja.Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada.Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid tegurid,pealegi pole tõrjumine tavaliselt päris täielik ja seetõttu avalduvad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenäosümbolites ning keeleväärtustes. Regressioon e. tagasiminek.Võib aset leida olukorras,kui inimene ei tea parajasti kuidas toimuda.Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise.Raskele olukorrale tuleb ikkagi leida oma lahendus,regressioonist ei ole pinge maandamiseks tõelist abi. Ratsionaliseerimine.Tähendab,et häiriv asi mõeldakse ümber.Seeläbi on inimesele võimalik leevendada...
Haiglaravi osakaalu tuleb hakata vähendama ning sel juhul saab üheks põhieesmärgiks eakate patsientide liialt varase pikaajalise haiglaravi ärahoidmine. VANANEMIS MUUTUSED Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest kavatsusega mitte teha vananevatest muutustest haigusi, mis põhjustaksid hüperdiagnoosimist ning asjatut ravimist. See aga omakorda madaldaks vanuri elukvaliteeti ning seaks ta sõltuvusse med. teenuste kättesaadavustest. Kuigi on tihti võimatu eristada füsioloogilist vananemismuutusi haigustega kaasnevaist patofüsioloogilistest muutustest võib haigete ravimisel siiski loota vastavaile uuringuile. FÜSIOLOOGILISED VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED 1. Ilmnevad kõigil varem või hiljem. 2. Ei ole primaarselt välistegurite poolt põhjustatud 3. Süvenevad algselt 4
muslikust võistluslikkusest – on ju võistlus spordi määratlevamaid jooni – võib eeldada tugevamat seost tajutud võimekuse ja seesmise rahulduse vahel. Ego-orientatsiooniga sportlased, kes ei taju end eriti võimekatena, ei näe spordis palju võimalusi oma üleoleku näitamiseks. Nad ei eelda, et Võistlused andeka lapse elus 107 nad võiksid saavutada edu, ja seega madaldaks tulemus enesehinnangut. Seega vaid nendel lastel, kes näevad end võimekatena, võib spordis tõenäo- liselt olla pigem kõrge ego-orientatsioon. On vähe tõenäoline, et näiteks oskamatud mängijad pääsevad meeskonda, ja kui see juhtub, siis on nad rohkem kohatäitjad. Seepärast on üsna ootuspärane, et sportlased isegi sel juhul, kui nad on meisterlikkusele orienteeritud, kuid kahtlevad oma või- mekuses, ei oota eriti, et neil õnnestub võistluses oma oskusi parandada.