seejärel kiires jahutamises üleküllastatud tardlahuse saamiseks. Al-Cu-sulamite karastustemperatuur on määratud (joonisel 1.2.) joonega ABC: - kuni 5,7% vasesisaldusega sulamite puhul üle lahustuvusjoone AB - suurema vasesisaldusega sulamite korral allpool eutektjoont BC Vanandamine on karastamisel järgnev toatemperatuuril seisutamine mõned ööpäevad. Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud a-tardlahuses muutused, mille tulemusena sulam tugevneb. Loomulikul(20 °C) ja madalatemperatuursel kunstlikul(100...150 °C) vanandamisel ei täheldata üleküllastunud tardlahusest liigse vase eraldumist toimub vaid vase aatomite ümberpaigutus tardlahuse kristallivõres ja vaserikaste tsoonide teke. Kuumutamisel 200...250 °C toimub stabiilse ühendi CuAl2 teke. Vanandamine põhineb asjaolul, et süsteemi sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir
Rekrisalliseeriv lõõmutamine viiakse läbi temperatuuridel 350...500 °C kestusega 0,5...2 h kalestamise kõrvaldamise ja tera peenendamise eesmärgil. Karastamine - 1) kuumutamises temperatuurini, mis sulami intermetalsed ühendid lahustuvad alumiiniumis kas täielikult või osaliselt, 2) selle temperatuuri seisutamises ja 3) seejärel kiires jahutamises üleküllastunud tard- lahuse saamiseks. Jahutamine toimub vees. Vanandamine - 1) loomulikul (20 °C) ja madalatemperatuursel kunstlikul vanandamisel (kuni 100...150 °C) toimub vase aatomite ümberpaigutus tardlahuse kristallivõres ja vaserikaste alade teke (sellest tulenevalt kasvab kõvadus ja tugevus) 2) kuumutamisel temperatuuridel 200...250 °C tekib stabiilne ühend CuAl2 . 11. Muud mitteraudmetallid: Cu - Vase headeks omadusteks on plastilisus, hea elektri- ja soojusjuhtivus ja vastupidavus korrosioonile. Puhast vaske kasutatakse: -elektrotehnikas mähised, juhtmed. Sulamid: Cu-
.................................14 MINERAALSED SIDEAINED..............................................................................................15 1. MIDA LOETAKSE ÕHKSIDEAINEKS NING SELLE KASUTUSKOHAD?..................................15 39. MIDA LOETAKSE VESISIDEAINEKS JA SELLE KASUTUSKOHAD?.....................................15 40. ÕHKLUBJA TOOTMISPÕHIMÕTE JA KASUTUSKOHAD?..................................................15 41. TOO VÄLJA ERINEVUS KIVISTUMISE KOHTA MADALATEMPERATUURSEL JA KÕRGTEMPERATUURSEL KIPSIL......................................................................................15 42. KUS KASUTATAKSE MADALATEMPERATUURSET KIPSSIDEAINET?................................15 43. TSEMENDI TOOTMISPÕHIMÕTE?................................................................................15 44. MIDA LOETAKSE TSEMENDI KORROSIOONIKS?...........................................................16 45. MIDA LOETAKSE TARDUMISE JA KIVINEMISE PROTSESSIDEKS?..............
Karastamine seisneb kuumutamises temperatuurini, mil sulami intermetallilised(keemiline ühend) faasid lahustuvad alumiiniumis kas täielikult või osaliselt, sellel temperatuuril seisutamises ja seejärel kiires jahutamises üleküllastatud tardlahuse saamiseks. [11] Vanandamine on karastamisel järgnev toatemperatuuril seisutamine mõned ööpäevad. Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud a-tardlahuses muutused, mille tulemusena sulam tugevneb. [11] Loomulikul(20 °C) ja madalatemperatuursel kunstlikul(100...150 °C) vanandamisel ei täheldata üleküllastunud tardlahusest liigse vase eraldumist – toimub vaid vase aatomite ümberpaigutus tardlahuse kristallivõres ja vaserikaste tsoonide teke. Kuumutamisel 200...250 °C toimub stabiilse ühendi CuAl2 teke. [11] Vanandamine põhineb asjaolul, et süsteemi sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril. [11] Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir
KASUTUSKOHAD: müürimördid, krohvimördid, lubivärvid, kuivsegud 24.Kipssideained-tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad Kipssideaineks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. TOORAINE: 1) looduslik kips, kus piiratakse looduslike lisaainete (dolomiidi, paekivi või savide) sisaldust. 2)Looduslik anhüdriit. TOOTMINE: Madalatemperatuursel tootmisel saadakse kõrgtugev kips, mille tootmisel on tähtis, et vesi eralduks veena, mitte auruna. Autoklaavis tootmise puhul kuumutatakse tooraineid hermeetiliselt suletud reservuaaris, kus tooraineid kuumutatakse 124 kraadi juures 5 tunni vältel pärast mida kuivatatakse produkt suitsugaaside läbijuhtimisega umbes 3-5 tunni vältel. Pärast seda kips jahvatatakse kuulveskites. Keetmise meetodi puhul keedetakse kipsi lahtises anumas soolalahuses. Kipsi keedetakse 45-90 minutit
annaabi.ee 
