1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madalatemperatuursed- kiire kivinemine (enamus kipsist) Kõrgtemperatuursed- aeglane kivistumine, vajab aktivaatorit 6) Madalatemperatuurse kipsi kasutuskohad *Kipsplaadid; krohvisegud; seinaplaadid; keraamika tööstus; meditsiin 7) Vesiklaas- Erinevad vees lahustuvad naatrium- või kaaliumsilikaadid Saadakse- jahvatatud kvartsliiva ja kaltsineeritud sooda kokku sulatamisel erinevas vahekorras Kasutus- krohv- ja betoonpindade tihendamine, silikatiseerimine, niiskuse tõstmine, happekindla betooni valmistamiseks, puidu tulekindluse tõstmine 8) Tsemendi lähtematerjalid kuival ja märjal meetodil
Soojuspumba tegelik soojustegur oleneb teoreetilisest soojustegurist (mis omakorda sõltub ainult külmutusagensi absoluutsest aurustumis- ja kondenseerumistemperatuurist st temperatuuritõusust soojuspumbas) ja suurel määral kompressorist ning seda käitavast mootorist. 31. Soojuspumpade madalatemperatuurilised soojusallikad. Peamised madalatemperatuurilised soojusallikad on looduslikud soojusallikad, ga ka mitmete tehnoloogiliste protsesside heitsoojus. Madalatemperatuurse oojusallika soojus antakse aurustis või soojendis külmutusagensile üle vahetult õi vahesoojuskandja abil. Õhu kasutamist madalatemperatuurse soojusallikana raskendab peamiselt väike soojusülekandetegur õhult soojusvaheti pinnale. Peale selle, õhuga kokkupuutuva soojusvaheti pinnatemperatuuril 0 °C ja alla selle, on tõenäoline härmatise tekkimine soojusvaheti pinnale. Härmatis vähendab veelgi soojusülekannet õhult pinnale.
1 T2 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 65 Madalatemperatuurilised soojusallikad Peamised madalatemperatuurilised soojusallikad on looduslikud soojusallikad, aga ka mitmete tehnoloogiliste protsesside heitsoojus. Madalatemperatuurse soojusallika soojus antakse aurustis või soojendis külmutusagensile üle vahetult või vahesoojuskandja abil. Soojusallikas Temperatuurivahemik, °C Välisõhk -20...+15 Ventilatsiooniõhk +15...+25 Põhjavesi +4...+10 Järve- või jõevesi 0...+10 Merevesi +3...+8
· Lubivärvid valmistataksepeene kõrgekvaliteetse kustutatud lubja baasil · Lubi leiab kasutamist ka reas teistes majandusharudesnagu tekstiili-, paberi jms. Hüdrauliline lubi · lubjakividest, milles on 6- 20% savikaid lisandeid, mergeliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900- 1100 kraadi juures. Jahvatatakse · kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Kipssideained jagunevad: · Madalatemperatuurse põletusega: · Ehituskips · Vormkips sama modifikatsioon, mis eelmine, jahvatatakse aga peeneks. · Kõrgtugev e. tehniline kips kuumutamisel surve all, mille tulemusena vesi eraldub vedelal kujul. Tulemusena saadud sideaine on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. · Kõrgetemperatuurse põletusega kipssideained. · Anhüdriitsideaine on näiteks kõrgpõletatud kips e. estrihkips 700- 1000 kraadi.
4.5.2.4. Eksotermiline soojaeraldus Tardumine ja kivinemine on eksotermilised protsessid st. nende kulg on seotud soojuse eraldumisega 4.5.2.5. Mahumuutuse ühtlus Sõltuvalt sideaine tarvitamisest on mahumuutuse ühtlus üheks oluliseks sideaine omaduseks st. et mahu kasvamine või kahanemine peab olema ettenähtud piirides. 4.5.2.6.Teisi iseloomulikke omadusi: · Hügroskoopsus · Jahvatuspeenus 4.6.Õhksideained 4.6.1.Kips- ja anhüdriitsideained Kipssideained jagunevad: 1. Madalatemperatuurse põletusega · ehituskips on neist kõige tavalisem 2. Kõrgtemperatuurse põletusega kipssideained anhüdriitsideaine on näiteks kõrgpõletatud kips 4.6.1.1.Lähtematerjalid Looduslik kipskivi on settekivim Looduslik anhüdriit on sageli kipskivi kihtide all. Vee toimel läheb ajapikku üle tavaliseks kahe veega kipsiks. Savikips on savi ja CaSO4·2H2O segu, liiva ja lubjakivi lisandiga, milles on tavaliselt kuni 30...60% CaSO4 ·2H2O
laiem kui teistel metallidel ja nende sulamitel. Süsinik (carbon) võib esineda mitmel kujul - tuntumalt teemandina (diamond) ja grafiidina (graphite), vähem tuntumalt fulleriinidena (fullerines). Rauasüsinikusulamites on vabas olekus süsinik grafiidi kujul kristallivõre grafiidivõre H3. Grafiidi kristalne struktuur on kihiline. Grafiidi tugevus ja plastsus on väga väikesed. - faasid rauasüsinikusulameis, Ferriit (F) (ferrite) on süsiniku tardlahus rauas. Tehakse vahet madalatemperatuurse ferriidi (_-ferriidi) ning kõrgetemperatuurse ferriidi (/-ferriidi) vahel. Esimene eksisteerib temperatuurivahemikus 0...911 °C, teine 1392...1539 °C. _-ferriit on tardlahus, mis moodustub süsinikuaatomite paigutumisel _-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsinikuaatomite läbimõõdust (tühikute läbimõõt on 0,062 nm, süsinikuaatomi
annaabi.ee 
