Aastal 2006 ilmus uurimus, mille kohaselt mõjutavad kõrgemad maksud töötustaset seda tõstes (Bassanini & Duval, 2006). Seetõttu soovitakse Euroopa riikides vähendada astmelise tulumaksumäärade erinevust ning seeläbi vähendada üldist maksukoormust ja asendada üksikisikule seatud kõrged otsesed maksud mitmesuguste kaudsete maksudega. 5 Palju on arutatud tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, mis tähendaks madalamapalgalistele tulude märkimisväärsemat tõusmist. Kuna madalapalgalisi on Eestis siiski enamus, siis nende tulude kasv elavdaks majandust märgatavalt. ”1 % tulumaksu alandamisest võidab kõrgepalgaline inimene mitukümmend korda enam kui miinimumpalgaga inimene, aga tulumaksuvaba miinimumi tõstes võidavad kõik palgasaajad ühe palju. Ja tulumaksuvaba miinimumi tõstes on numbriliselt keskmist palka ja alla selle teenivate inimeste võit suurem kui tulumaksu protsendi
töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, lähetustasud jne). Esimesed 100 päeva 50% ja edasi 40%.Töötuks jäämise risk erineb suuresti, sõltudes majandusvaldkonnast või piirkonnast, samuti iga inimese haridusest, kogemustest, oskustest ja omadustest. Nagu igas solidaarsuskindlustuses, nii toimub ka töötuskindlustuses sotsiaalset õiglust silmas pidades vahendite ümberjagamine kõrgemapalgalistelt madalamapalgalistele. Hüvitist makstakse: kuni 180 kalendripäeva, kui kindlustusstaa on alla 56 kuu; kuni 270 kalendripäeva, kui kindlustusstaa on 56 kuni 110 kuud; kuni 360 kalendripäeva, kui kindlustusstaa on üle 111 kuu.Töötuskindlustusega on hõlmatud kõik palgatöötajad, kes ise ja kelle eest on tasutud töötuskindlustusmakseid. Töötuskindlustus ei hõlma Vabariigi Presidenti, Riigikogu liikmeid, Vabariigi Valitsuse
teatud kindla erialaga inimesed tegutsevad mingil kindlal tööjõuturu osaturul. Näiteks arstid ja õpetajad ei konkureeri omavahel Diskrimineerimisest räägitakse tööjõuturul siis, kui palgaerinevusi põhjustab mingi asjasse puutuv personaalne omadus, näiteks rass, sugu, rahvus, usk või pikkus, kaal ja vanus. Suurim grupp, kes on paljuski majanduslikult diskrimineeritud, on naised, sest naised surutakse üldjuhul madalamapalgalistele töökohtadele. Paljud kõrgepalgalised kohad on aga reserveeritud meestele. Ameerika kogemustest lähtudes on pool kuni kolm neljandikku palgaerinevustest meeste ja naiste vahel põhjustatud erinevast haridustasemest ja erinevatest kogemustest ning üks neljandik kuni pool on põhjustatud diskrimineerimisest ja muudest teguritest. Paljudes riikides mõjutavad ametiühingud oluliselt tööjõuturgu. Eestis on ametiühingud alles
annaabi.ee 
