tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva dusiruumi asemel on igas korteris isiklik. Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne rõhtlaudis ja madalakaldeline katus. Kuid isegi pärast sõda püstitati veel vanamoelisi Tallinna maju (1949 Lasnamäe Kiievi tn, prj E. Lepner).[10] Teises maailmasõjas Eesti hõivanud Nõukogude Liit alustas tänavate ümber nimetamisega ning Eesti arhitektuuri sovetiseerimisega. Arhitektidele õpetati küll sotsialistliku realmismi, ent vaikimisi jätkus esindustraditsionalismi raskepärane laad. Selle aja ehituslik suund oli sotsiaalne. Loodi vanadekodusid, lastekodusid, töölissööklaid ja rahvamaju.[11]
..10 cm jämedused ja ca 2 m pikkused harjamalgad, mis katuseharja oma raskusega kohal hoiavad. 19. veebr 2013. a Hoone osad 27 19. veebr 2013. a Hoone osad 30 Rookatus Rookatus (madalakaldeline) ● Roog peab olema kuiv, niiske roog läheb kergesti hallitama. Seetõttu ei tohi lõikamise päeval olla härmatist, ei tohi sadada vihma ega lund. ● Roo lõikamise aeg kestab umbes novembrist märtsini või kuni jää kannab. ● Katuseroo läbimõõt võib olla 2–6 mm, keskmiselt on see 4 mm. ● Tänapäevase nn eurokahlu ümbermõõt on 63 cm, pikkus koos latvadega u 185 cm.
inimesele teinud. 8. Näiteid eramutest L. Pärtelpoja eramu Tallinnas, 1958. N. Mööli eramu Kiisal Kurtna tee 6, 1973 9. Näiteid aiamajadest 2 I. Rosenfeldi aiamaja Maardus, 1960. V. Raudsepa aiamaja Kiisal, 1970 Eramute-suvilate kavandamine oli Pormeistrile rohkem kõrvaltöö. 1960.aastate projekte iseloomustavad ajastuomased moevõtted: asümmeetrilised hoonemahud, madalakaldeline ebasümmeetriliste viiludega katus, erinevate materjalide kombineerimine. Sarnaselt kodumajaga armastas Pormeister hoonemahtude vahele tekitada siseõuesid, kust ei puudunud ka välikamin. 1970ndatest ajast leidub ka mitmeid funktsionalistlike eramuprojekte. 10. 1965 Kohvik Tuljak Kohvik Tuljak otsustati ehitada lillepaviljoni juurdeehitusena, kuna suure populaarsuse tõttu tunti puudust söögi- ja joogikohast. Kuigi ajaliselt ja füüsiliselt väga lähestikku on need kaks
annaabi.ee 
