60-70 cm Arteesia basset - 28-32 cm Vendéen'i suur basset-grifoon - 39-44 cm Keskmised hagijad Normandia arteesia basset - 25-35 cm Gascogne'i sinine basset - 34-38 cm Niverne'i grifoon - 53-60 cm Bretooni liivakarva basset - 32-38 cm Vendéen'i keskmine grifoon - 48-55 cm Šveitsi madalajalgsed hagijad isastel - 35– Ariége'i hagijas isastel - 52-58 cm 43 cm emastel 50- 56 cm emastel - 33– Gascogne'i väike hagijas isastel - 56-62 cm 40 cm emastel - 54-59 cm Berni madalajalgne hagijas - 35-43 cm Arteesia hagijas - 52-58 cm Juura madalajalgne hagijas - 31-45 cm
- pea on kerge, luustiku on hästi näha, mahukas rindkere - aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. - kõige suurema piima-, piimavalgu- ja piima rasva toodanguga lehm EHF aretus - Algab 1838. a., kui Põhja-Eesti mõisatesse hakati imprtima friisi tõugu veiseid Hollandist, hiljem Saksamaalt - Hollandi-friisi tõugu lehmad paistsid silma suure piimaanni poolest,nad olid ka kehamassilt suhteliselt suured(kaalusid 500kg ja enam), madalajalgsed laia kompaktse kehaga. -1975.a. hakati mustakirjut tõugu parandama USA ja Kanada mustakirjude holsteinidega, mis on maailma tunnustatuim piimaveisetõug. NL ajal toodi meile ka Saksamaalt. Selat saadud tõumaterjal ei olnud siiski nii väärtuslik kui USA-st pärinevad holstinid, kuid soodne mõju meie eesti mustakirju tõule neil siiski oli. - Tänaseks on Eestis kõik mustaikrjud veised 100% holsteini- veresed. 1998.a. nimetatigi tõug ümber eesti holsteiniks.
Herefordi tõug on punaka-pruunika värvusega. Pea, kael, rind, kõhualune, jalad ja saba on valged. Pruuni ja valge ülemineku piir on tugevasti liigendatud. Liha on marmorjase mustriga (rasvarakkude kogumid paiknevad hajutatult lihastes lihaskimpude vahel - kõrge kulinaarse väärtusega). Aberdiini-anguse tõug ... - aretatud Sotimaal. Hea kohanemisvõimega ja väga maitsva lihaga (lihaskiud äärmiselt peenekiulised), levinud kogu maailmas. Loomad on mustad, nudid, madalajalgsed ja pika karvaga, tapasaagis 65-70 %. Tapasaagis on seda suurem... Charolais' [sarolee] tõug ...- aretatud Kesk-Prantsusmaal. On ühed suuremad lihaveised (lehmad 650-800 kg, pullid 1000-1250 kg, rekordpull on kaalunud 1520 kg), lihakere on väikese rasvasisaldusega. Kasvu poolest võistlevad selle tõuga vaid Simmentali tõugu veised. Värvus varieerub helekollasest ja beezist valgeni. Shorthorni tõug ... - vana Inglismaalt pärinev kuulus universaalne lihatõug (shorthorn täh
Massiivsus on ühendatud hea liikuvuse ja elava temperamendiga. Eeskeha on arenenud paremini kui laudjas. Bretooni hobusetõu hulgas on 3 erinevat tüüpi: postjee-bretoon, tree-bretoon ja ptii-tree-bretoon. Tree-bretoon on sammuhobune, elava temperamendiga. Rind on sügav ja lai. Kõrgus on umbes 150 cm. Ponitõud Poniks loetakse hobune kelle turjakõrgus on kuni 148 cm.. Setlandi poni on maailma väikseim hobusetõug, turjakõrgus 98..102 cm. Nad on madalajalgsed, lakk ja saba on tihedad ja pikad. Pea on väljendusrikas, laia otsmikuga. Fjordi hobune on peeneluuline, poolikult arenenud lihastiku, luiplaudjaga hobune Turjakõrgus on umbes 140 cm Haflingi hobune veohobune. Pea on lai, väikeste kõrvadega, suurte elavate silmadega. Emnamik hobused on heleda lakaga, punased. Jalad on kuiva ehitusega, saba ja lakk paksud. 72
annaabi.ee 
