ideaal pluss valitsejapeeglid. Valitsemine võimalus teenida rahvast. Mitte ainult au vaid ka koorem. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. Valitsemise eesmärk rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajaduse. Valitseja peaks ennast harima. Kokkuhoidlikus on hea, madalad maksud. 6. „Riigi huvi” teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas Machiavelli järeltulijad hakkasid eristama 'halba' ehk machiavellistlikku riigihuvi teooriat ja 'Head' ehk kompromisslahendust, mille nad ise välja pakkusid . Halb oli see, kui väga rangelt jälgida printsiipi 'eesmärk pühendab abinõu'. Selle vastu seadsid nad kompromisslahenduse e 'Hea' riigihuvi teooria, mis tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et valitsejal tasub silmas pidada, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Hea teooria esindajad
kallaletung Austirale "Leiutage ettekääne!" - see pani Voltaire'i pettuma). Palju mõjutatud valgustusest, suhtles Voltaire'ga, uskus, et suudab rakendada valgustuse printsiipe valitsemises ja kuna tema on valgustatud, et tema valgustatud tahe pääseks maksvusele, on tal õigus ainuvalitsemiseks. Valitseja rahva esimene 1 teener. Praktilises poliitikas - välispoliitikas järgis machiavellistlikku printsiipi - eesmärk pühitseb abinõu. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament: sõdimine Jumala käsul. Kui rahvas ise ei alistu, tuleb ta võita vägivallaga ja tappa kõik mehed, naised ja lapsed tuleb aga ellu jätta. Nõnda kaugemalasuvate aladega, aga millest ise osa saaks, seal tuleb tappa kõik. Tappa, et mitte lasta neil end õpetada tegema jäledusi, mida nood tegid oma jumalate vastu. Uus Testament: keera teine põsk ette
Sellisest valitsejast peetakse alati lugu. Valitsejal peab olema kaks hirmu: üks sisemine(alamatest lähtuva ohu ees), teine välimine(teistelt riikidelt lähtuva ohu ees). Teisega on lihtne, selle vastu peab olema olemas tugev sõjavägi, alamatest lähtuva ohu vastu aga saab võidelda ainult vältidest sattumist põlguse alla. 49. ,,Riigi huvi" teooria (16. saj) areng varauusajal (Montaigne, Lipsius) ning rakendamine praktikas Machiavelli järeltulijad hakkasid eristama 'halba' ehk machiavellistlikku riigihuvi teooriat ja 'Head' ehk kompromisslahendust, mille nad ise välja pakkusid . Halb oli see, kui väga rangelt jälgida printsiipi 'eesmärk pühendab abinõu'. Selle vastu seadsid nad kompromisslahenduse e 'Hea' riigihuvi teooria, mis tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et valitsejal tasub silmas pidada, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Hea teooria esindajad
annaabi.ee 
