Hispaania kuninga õukonnas, kus pidi õukondlastest maalima paraadportreesid. Ühiskonnakriitilistest töödest on tuntuim graafikasari ,,Kapriisid", kus ta irvitab kõrgklassi ja üldse inimliku rumaluse üle. Goya lääne kaasaegse kunstiajaloo esimene kaasaegse naise aktimaal tekitas skandaali: tal kästi see ümber maalida, aga Goya keeldus ja maalis samast isikust riietatud versiooni. Graafikatöödes ja ka maalides kujutas palju sõjakoledusi. Elu lõpul taandus erakuna maavillasse, kus ta hulluks minemise vältimiseks maalis oma tubade seintele alateadvusest tulevaid pilte nn ,,mustad maalid". Realism 19. sajandil kujunes Euroopa kunsti keskuseks Prantsusmaa ja Pariis. Nii kestis II MS-ni. Kunstiakadeemiad määrasid kunsti väärikad teemad ja sobiva kujutusviisi. Nendeks olid ajaloomaal, (paraad)portree, (antiik)mütoloogia ning mingil määral ka religioossed teemad. 19. saj keskpaigast tekkis Prantsusmaal valitsevale kunstistiilile mitu alternatiiv/opositsiooni
kaasa tundsid, kuid neid ei olnud kauaks - nad asendati kiirelt uutega. Nero vanemaks saades, aga kaotas Agrippina oma juhendaja rolli. Lausa nii tugevalt, et Nero laskis oma ema, kes oli kogu tema keisriks saamise taga, tappa. Atendaat võeti ette väga suurejooneliselt, ehitati laev, mis pidi teatud kangist tõmmates pooleks murduma ja uppuma. Nero õnnetuseks ei uppunud ta ema laevaõnnetuses,,, sest ühel kaluril õnnestus Agrippina veest välja õngitseda ja viia ta oma maavillasse. Viimases hädas kasutas Nero mõrvakomandot, Ta võib mu tappa, kui ainult keisriks saab,, oli Julia Agrippina kunagi öelnud. Burrus Kaks pretoriaanide(keiserlik ihukaitsevägi) ülemjuhatajat Lusius Geta ja Rufrius Crispinus olid Agrippinale pinnuks silmas. Prefektide vihjetest võis järeldada, et nad leinasid ikka Messalinat, Claudiuse endist abikaasat, kelle keiser lasi tappa. See näis Agrippinale liiga riskantne, sest
muljetavaldav, eriti meeldis talle, et Rootsi kunn isiklikult viis ta preemia vastuvõtmiseks saali. Ka kõige sellega kaasnev au ja kuulsus meeldis Ble. Preemiarahaks sai 715 000 franki. See raha sai aga suht kiiresti otsa, kulutas seda kaasemigrantide, algajate kirjanike toetuseks. Talviti elas Pariisis, suviti LõPrantsusmaal üürivillas. Pärast '20ndat aastat B Venemaale enam tagasi ei läinudki. 1938 tegi B visiidi Baltikumi. Sõja alates jäi Prantsumaale. Läks oma maavillasse, kirjutas palju. '45 tagasi Pariisi, kui sõda läbi. elu lõpuaastad rahulik vanaduspõlv, kirjutas mälestusi. Maetud Pariisi Vene emigrantide kalmistule. Bunin Eestis. 1938. Venemaale lähim piirkond, et kui ei saa minna Piiterisse, tuleb Jurjevissegi. Igatses Venemaa järele, kuid tagasi ei läinud. Es käis Tartus ja Tlns. Tartus viibis kauem. Kõigil kohtumistel Baltikumis läks jutt selle peale, mida B NLst arvab jms. Ei kommenteerinud oli tagsihoidlik ja diplomaatiline
annaabi.ee 
