sellega ma ei ole nõus, sest koolis ei kanna keegi selliseid T-särke. Koolis kantakse ilusate piltide ja lahedate kirjadega T-särke. Sellega ma olen nõus, et koolilapsed on riietuse suhtes sageli tundlikud nagu maavärinaid registreeriv seismograaf. See, et õpilased ei taha ühesugused olla, isegi kaksikud tahavad säilitada individuaalsuse. Sellega ma olen täiesti nõus. ,,Kampsun asnedub fliisiga seetõttu, et tänapäeva laste tundliku naha ajab maavillane tõesti kihelema (eriti kui kampsuni all ei kanta särki, et kõhnemana paista). Sellega ma ei ole nõus, sest kõik kannavad kampsuni või fliisi all mingit särki. Ega keegi ju sellepärast ei jäta mingit särki panemata, et kõhnemana välja näha. Rasmus Lauri
6. Tööstuse areng peale põhjasõda- Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik.Viinaköökide kõrvale tekkisid aja jooksul ka väiksemad saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud ja hakati kasvatama kartulit. Märkimisväärselt tõusis mõisnike elustandard. Põhjasõja järel olid veel tavalised puust, õlgkatusega mõisahooned, lihtne maavillane riietus ja liiklemiseks kõlbas veel lihtne talupojavanker. Sajandi keskpaiku jõudsid ka Eestisse Versailles´ maitsed ja euroopalikud eluviisid. Kerkisid uhked härrastemajad, mida rahvas lossideks kutsuma hakkas Palmse, Sagadi jt. 7. Katariina II kuus asehalduskorraldust- Katariina teostas rea reforme, mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. Balti erikorra suhtes oli Katariina kriitiline
I Kõnekujundid kujunevad sõnade väljendite kunstikavatsusliku suhestatuse tulemusena, nende kasutamisel ülekantud tähenduses. Epiteet on kaunistav, kirjeldav täiend, väljendab põhisõna omadust, tunnust, kõneleja emotsionaalset suhtumist. Nt Põlismetsa järv on sügav, ohurikas; / mustav on ta põhi, saladuslik ta süle (K. E. Sööt). Pealtnäha Reformierakonna suure esimehe ja nüüdse euroametniku Siim Kallase maavillane variant, pisut küborglik, liikumatu pilgu ja lõputu, ent selge jutuga. (EE 8.03 Barbi Pilvre Ansipist) Haritud rahvas, tõhus majandus, lihtne riik. (valimisloosung) Püsiepiteedid on kliseelised ühendid, rahvaluules nt leinav lesk, Kalevite kange poeg, armsad kuulajad Võrdlus kõrvutatakse midagi või kedagi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui, justkui ja oleva käände abil Mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar (M. Under). Linn all orus paistis nagu peopesal
Mõisamajanduses jäi 18. sajandi lõpuni valdavaks teraviljakasvatus, mis andis mõisale põhisissetuleku. Sellele lisandusid tulud viinapõletamisest ja viinavooride saatmisest pealinna turule. Viinaköökide kõrvale tekkisid aja jooksul ka väiksemad saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud ja hakati kasvatama kartulit. Märkimisväärselt tõusis mõisnike elustandard. Põhjasõja järel olid veel tavalised puust, õlgkatusega mõisahooned, lihtne maavillane riietus ja liiklemiseks kõlbas veel lihtne talupojavanker. Sajandi keskpaiku jõudsid ka Eestisse Versailles´ maitsed ja euroopalikud eluviisid. Kerkisid uhked härrastemajad, mida rahvas lossideks kutsuma hakkas Palmse, Sagadi jt. Rahva hariduse areng oli 18. sajandil eestlaste jaoks tagasihoidlik. Kuid rõõmutusse perioodi langeb siiski rida Eesti kultuuriloo tähtsündmusi 1739. aastal üheaegselt koolikohustuse kehtestamisega Liivimaa kubermangus (7-12
PM J.B.S Estrup (1874-94): parlamentalismi ja üldise hääleõiguse vastu. Nimi Konservatiivne rahvapartei (1915----) ,,Euroopa äiapapa" Christian IX (1863-1906) lapselapsed Venemaa keiser Nikolai II ja Suurbritannia kuningas George V. B) Venstre: liberaalide mittesotsialistidest vasakpoolsed Talupojad ja linnade keskklass. Taotles parlamentalismi kehtestamist. Mõjutaja rahvaülikoolide rajaja Nikolai Grundtvigi kristlik-isamaaline ajaloonägemus. Lõhenes kaheks (1905): vana (,,maavillane") venstre VS uus radikaalne venstre (urbaanne keskklass) C) Sotsiaaldemokraatlik partei (1878) Eeskuju Saksamaale. Marksism (1890. aastatel) ja revisionism (20.sajandi alguses) Parlamentalismi läbimurre (1901), Venstre võitis ülekaalukalt rahvatingi valimised, kuningas pidi nimetama venstre-valitsuse. Üldine ja ühetaoline valimisõigus jõustus (ka naiste puhul!) parlamendi valimistel (1915, III põhjamaades). Kandideerimise puhul jäid veel kehtima mõned piirangud.
annaabi.ee 
