ja K b. Tinghektarite meetod-orgaaniliste väetiste puhul 3. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid: efektiivsus ning vajalikud väetisnormid, lähtub väetiste mõjust saagi suurusele. a. Suvalised-puhul võetakse aluseks katsetes saagilt parimaks osutunud väetisnormid. b. Funktsionaalsed.- põhineb sellel, et väetisnorm (x) ja saak (y) ei ole omavahel lineaarses sõltuvuses. 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapära erinevates maaviljelusviisides –Väetustööde plaanipärane korraldamine talus või põllumajandusettevõttes mille alla kuuluvad kõik väetiste kasutamisega seotud tegevused: Hankimine, transport, säilitamine, külviks ette valmistamine, külv.Parandab saaki, kvaliteeti ja sellega ei kaasne looduse reostuse olulist suurenemist. Ta on maaviljelusviisi kui terviku lahutamatu osa. 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus- Väetistarbe määramiseks on olemas
•5,6…6,5 – nõrgalt happeline •6,6…7,2 – neutraalne • >7,2 – leeliseline Potentsiaalse happesuse põhjustavad mulla kolloididele neeldunud vesinik- ja alumiiniumioonid- Hüdrolüütiline happesus (H8,2). • Asendushappesus (H5,6). 23. Väetiste andmise ajad ja viisid- 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused 25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapära erinevates maaviljelusviisides 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel 29. Bakterväetised ja nende kasutamine-Tüüpilised kaudsed väetised – ei ole taimetoiteelementide allikaks, kuid parandavad taimede toitumistingimusi. Õhulämmastikku siduvad mügarbakterid – Rhizobium sp., Azotobacter sp. Esimesed preparaadid olid nitragiinid ja risotorfiinid, millledes kandurainena kasutati huumusrikast mulda või madalsooturvast
keskkonna reostust ega näitajate kõrvalekallet lubatust. Lubatud annus sõltub kasvatavast kultuurist, toiteelementide sisaldusest mullas, ilmastikust jt faktoritest. Valem: xmax=b/2c. 2) Majanduslikule optimaalne väetusnorm tagab saagi suurenemise ja saagi kvaliteedi paranemise, samuti mullaviljakuse tõusu, millega ei tohi kaasneda looduse reostuse olulist suurenemist. Valem: xmaj=b(P1-ce)-cv/2c(P1-ce) 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapära erinevates maaviljelusviisides Väetussüsteem on Väetustööde plaanipärane korraldamine talus või põllumajandusettevõttes, mille alla kuuluvad kõik väetiste kasutamisega seotud tegevused: Hankimine, transport, säilitamine, külviks ette valmistamine ja külv. Väetussüsteemi ülesanneteks on väetiste andmise aegade ja viiside planeerimine ning väetisnormide arvutamine. Tavamaaviljeluses : Ei seata piiranguid mineraalväetiste kasutamise osas välja arvatud nõue, et
annaabi.ee 
