Austria suuremad kõrgkoolid on: Viini ülikool, Grazi ülikool, Salzburgi ülikooli ja Innsbrucki ülikool. Austria teadus ja tehinka on arenenud tihedas seoses saksa ning endise Austria-Ungari teadusega. Olulised teadusasutused on asutamisest alates olnud Viini, Grazi, Salzburgi ja Innsbrucki ülikool. Austria alad on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist. Nooremas paleoliitikumis levis sinna Aurignaci kultuur(*Willendorfi Venus), neoliitikumis algul maaviljeluslik paelkeraamika-, hiljem lehterpeekrite kultuur. Eneoliitikumis hakati Ida-Alpides tootma vaske. Hiljemalt 1 a-tuh. alguses e.m.a. hakati kaevandama soola vahetuseks ja laienes raua kasutamine. 5. saj e.m.a. tungisid Austriasse keldid, kuid varem, illüüri rahvastik säilis. 2. Saj. e.m.a. rajati Austriasse Noricumi kuningriik. 16-9 e.m.a tungisid roomlased Doonauni ja rajasid 3 provintsi: Reetia, Noricumi ja Pannoonia. Suure rahvasterändamise ajal läbisid Austriat mitu
puuader, ka kõplad. Viljaliigid ja lambad-kitsed jõudsid mujale Euroopasse Kagu-Euroopa kaudu. Elanikkond kasvas, ning kuigi ühest küljest olid inimesed paiksemad, siis samas toimus ka suurem liikumine, seda siis kui sobiv põllumaa välja kurnati. Sellest tulid tülid maade pärast, hakati valmistama relvi, kasvas sõjakus. Sõda kui süstemaatiline ja organiseeritud tapmine on just neoliitiline nähtus. Richard Leakey arvates on maaviljelus sõja seeme maaviljeluslik ühiskond on suurem, neil on maad ja vara mida kaitsta või siis vastupidi, mida endale tahta. Maaviljelusega tegelevates inimrühmades toimus eraldumine ja perekonna tähtsuse kasv. Muutusid uskumused ja ideoloogia, austati loodusnähtusi, sarnased religioossed ilmingud hõlmasid suuri alasid. Ka Euroopas hakati neoliitikumis asulatesse ehitama ühiskondlikke rituaalseid hooneid, süvenes esivanemate kultus, mille klassikalisteks näideteks peetakse megaliitkalmeid
ja liigniisketes muldades redoksprotsessid. 20 Tegelikult toimuvad mullas pidevalt mitmesugused füüsikalised, keemilised ja bioloogilised protsessid vastavalt keskkonna ökoloogilistele tingimustele ja nende sensoonsele dünaamikale, millega muld, kui dünaamiline süsteem püüab pidevalt tasakaalustuda. On olemas muldasid, mis on inimmõju tagajärjel väga palju muutunud, kui algas inimese maaviljeluslik tegevus, hakkas mullaprotsesse tugevalt mõjutama antropogeenne tegur. Kuid on ka neid, mille puhul see mõju on ebaoluline või sootuks puudub. Mullatekketeguriteks on: 1)kliima; 2)lähtekivim; 3)reljeef; 4)aeg, maakoha vanus 5)inimtegevus (mitte loodusliku mulla puhul) 6) bioloogilised tegurid Mulla kujunemine on tihedalt seotud asukoha ökoloogiliste ehk mullatekke tingimustega, mille tähtsaimaks osaks on lähtekivimi ja elusorganismide vastastikkune toime
annaabi.ee 
