Eesti Vabariigi aastapäeva peetakse 24. veebruaril. Kuid, kas see ,et me seda pidada saame, oli juhus või paratamatus ? Kindlasti oli Eestil iseseisvumiseks väga palju eeldusi. See, et pärisorjus kaotati ja talupoeg sai enda maa peremeheks ning tööstuse areng, olid suureks eelduseks vabariiklusele. Poliitilisteks eeldusteks olid loodud erakonnad ,kus hakkasid esile kerkima Eesti poliitikud ning seeläbi tõusis eestlaste roll ka maavalitsustes. Ilma nende eeldusteta oleks Eesti, kui suverääne riik, olnud vaid kujultlem. Samuti on Eesti ajaloos võtmemomente, mis mängivad kogu iseseisvumises suurt rolli. Venemaal loobus tsaar võimust ja ka vene sõjavägi oli madalseisus. 30. märts 1917 anti Eestile autonoomia - Eestist sai seeläbi ühtne tervik ,maapäev liitis Liivimaa Eestimaaga. 19. veebruar 1918 loodi Päästekomitee -nende meeste toel kuulutati välja ka Eesti Vabariik
mitmeid siseriiklikke töögruppe, mille ülesandeks on arutada ELi otsustusprotsessiga seonduvaid küsimusi, nagu seisukohtade kujundamine või õigusaktide rakendamine. Kust ja kuidas saab Euroopa Liidu kohta infot? · Kodanikke teenindavad mitu Euroopa Liidu infokeskust. Maavalitsuste juures töötavad maakondlikud teabekorraldajad. Paljud valitsusasutused üllitavad regulaarselt teabematerjale, mis on saadaval raamatukogudes, infokeskustes, maavalitsustes jne. · http://www.europa.eu/abc/index_et.htm Meeldetuletuseks: Mis on Euroopa Liit? Mis on Euroopa Liidu eesmärgid? Senised tulemused? Kuidas EL toimib? Mitu riiki kuulub? 4
koostamise ajal. 8 Kokkuvõte Planeerimisseaduses on ära toodud kõikide osapoolte ülesanded planeeringute koostamisel. Antud teemaplaneeringu puhul tegid suurema osa tööst ära riigihanke võitnud planeerijafirma AS Teede Tehnokeskus ning riiki esindav Maanteeamet. Kuid kujunenud olukord on ka arusaadav, sest tegemist oli spetsiifilise teemaga (liiklusohutus, transport, liikluskorraldus), mille valdajaid ei ole maavalitsustes ega kohalikes omavalitsustes. Antud planeeringu koostamisel jäi maavalitsusele administreeriv roll. See tuleneb seadusest ning kumab läbi ka kõigist planeeringuga seotud avalikest dokumentidest ning ajaleheartiklitest. Planeeringumaterjale ja ajaleheartikleid analüüsides ei ole näha ühtegi nö halli ala, mis on käsitlemata. Koostaja hinnangul on maakonnaplaneeringute koostamine küllaltki hästi reglementeeritud
Kohaliku initsiatiivi areng projektitaotluste esitamisel 1996 - 2004 600 500 400 300 Üleriigilised Lokaalsed 200 100 0 1996 1998 2000 2002 2004 Tervisedenduse paikkondlik võrgustik Arendusprojekt, aastast 1996 •Koolitus maakondade võtmeisikutele- Inglismaa, Soome, Norra, Holland, Kanada 1997 – Eesti Tervisedenduse Ühing 1997. tervisedenduse koordinaatorid maavalitsustes ▪ kohaliku olukorra hindamine, tervisestatistika analüüs, ▪ tervisevõrgustike loomine, ▪ üleriigiliste terviseprogrammide elluviimine maakonnas ▪ omaalgatuslike kogukondlike projektide koordineerimine, nende teostajate ▪ nõustamine, infopäevade korraldamine, terviseteave ▪ ettepanekud maakonna arengukavade tervisevaldkonda Alates 2001: Edendamine ja ennetus avalik- õigusliku Haigekassa eelarvest •RKS paragrahv 4 ja paragrahv 34 alusel osaleb
aastal oli erialane haridus 175-st lastekaitsetöötajat 148-l (Lastekaitse korralduse… 2013). Samas toob uuring välja, et kuivõrd paljudes KOVides täidab lastekaitsespetsialisti tööülesandeid ametiisik, kellel on veel ka muid kohustusi, siis on probleemiks ametniku ettevalmistus oma tööks, kuna eri lastekaitsetöö valdkonnad nõuavad erinevaid teadmisi ja oskusi. 2012. aasta sügise seisuga oli eraldi lastekaitsetöötaja vaid üheksas maavalitsuses. Ülejäänud maavalitsustes täidavad lastekaitsetöötaja ametikohustusi teised sotsiaalosakonna töötajad (Lastekaitse korralduse… 2013). Lastekaitsetöös puuduvad paljuski ühtsed metoodilised vahendid. Ka lastekaitsetöötajad tunnevad, et nad vajaksid juhendmaterjale, näiteks lapse heaolu hindamise teemal. Lapse heaolu hindamiseks pole konkreetseid miinimumstandardeid paika pandud ning puuduvad ka süstemaatilised ning ühtsed lapse heaolu hindamiskriteeriumid
annaabi.ee 
