relvakäsitsuskunsti. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Arvan, et rüütlid polnud kuigi edukad just oma liiga sirgjoonelise taktika tõttu, kuna nii olid nad kergemini haavatavad ning nii kippus lahing muutuma rüütlite omavaheliseks kahevõitluseks, siis oleks olnud vaja teistsugust paigutust ja paremat organiseerimist. Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes, mis olid puust või kivist tornid ümbritsetud puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid elatuslikkeks kivist kindluskompleksideks, kus keskel asus kindluselamu ning mida piirasid eelkindlused.
rüütlite kannupoisteks. Nad õppisid käsitsema relvi. 21 aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli reeglid: au ja õiglus Kuuletumine vanematele rüütlitele ja vennalik sõprus omasugustega Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat. Truudus ja ustavus Ei tohi valetada ja petta Pidid täitma kohustusi (vangilangenu pidi tasuma õigeaegselt lunamaksu) Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod.
õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel jagati riik ta kolme poja vahel frangi pärimisõigus nägi ette maa jagamist kõigi meessoost järeltulijate vahel. Merovingid olid kogu oma valitsemisaja hõivatud pärilusvõitlusega, mis sageli oli vägagi verine. 7. sajandist alates olid troonil nõrgad valitsejad. Seepärast on seda perioodi Frangi riigi ajaloos nimetatud laiskade kuningate ajajärguks. Kuninga võim nõrgenes, seda süvendas kuninga maavalitsejate ja ametnike majordoomuste ehk kojaülemate (maire du palais) võimu kasv. 680. aastatel kujunes võimsaimaks nende seast Austraasia (tänapäeva Ida- Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa lääneosa) majordoomus Heristali Pippin (Pépin d'Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid
Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel jagati riik ta kolme poja vahel – frangi pärimisõigus nägi ette maa jagamist kõigi meessoost järeltulijate vahel. Merovingid olid kogu oma valitsemisaja hõivatud pärilusvõitlusega, mis sageli oli vägagi verine. 7. sajandist alates olid troonil nõrgad valitsejad. Seepärast on seda perioodi Frangi riigi ajaloos nimetatud laiskade kuningate ajajärguks. Kuninga võim nõrgenes, seda süvendas kuninga maavalitsejate ja ametnike – majordoomuste ehk kojaülemate (maire du palais) – võimu kasv. 680. aastatel kujunes võimsaimaks nende seast Austraasia (tänapäeva Ida-Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa lääneosa) majordoomus Heristali Pippin (Pépin d’Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid
Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel jagati riik ta kolme poja vahel frangi pärimisõigus nägi ette maa jagamist kõigi meessoost järeltulijate vahel. Merovingid olid kogu oma valitsemisaja hõivatud pärilusvõitlusega, mis sageli oli vägagi verine. 7. sajandist alates olid troonil nõrgad valitsejad. Seepärast on seda perioodi Frangi riigi ajaloos nimetatud laiskade kuningate ajajärguks. Kuninga võim nõrgenes, seda süvendas kuninga maavalitsejate ja ametnike majordoomuste ehk kojaülemate (maire du palais) võimu kasv. 680. aastatel kujunes võimsaimaks nende seast Austraasia (tänapäeva Ida-Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa lääneosa) majordoomus Heristali Pippin (Pépin d'Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid
annaabi.ee 
