Teenete eest olid poisid nõus käe külge lööma ja mõeldud, tehtud. Hyrcanus (II) võeti nipi abil vangi, Herod põgenes, tema vend sooritas enesetapu, Hyrcanusel lõigati kõrvad otsast, seega ta ei saanud enam ülempreester olla. Roomlased aitasid Herodil see Antigonus ära vallutada, palju verd Jeruusalemmas ja Heerod abiellus Hyrcanuse lapsetütrega, seega õigus ülempreestrikohale. 32. Juudi sõda. Taustsüsteemina härisid juute kindlasti roomlaste ülemvõim ja korrumpeerunud maavalitsejad. Probleem hakkas tegelikult peale Caesarea's. Kreeklased ehitasid hoone sünagoogi kõrvale, blokkides selle ühelt poolt ära. Osaliselt võib seda panna ka Nero süüle, kes 61 otsustas kreeklaste kasuks. 66 hakkasid ülestõusud alal. Samaarlased, galilealased ja enamus juuda provintsi elanikke agressivsemate usugruppide õhutusel ühinesid. Alguses üritati lihtsalt neid äärmuslikumaid gruppe elimineerida, kuid asjad olid juba nii kaugele läinud, et see oli suht võimatu
suve II poolel loodi Ober- Ost, Ida rinde võimujuhatuse piirkond, kuhu kuulus nii Kurmaakubermang, kui ka põhilised Leedu alad, osaliselt ka Valgevene ja Poola alad. Kokku 6 kubermangu. Kõrgeim võim kuulus seal Saksa võimule. Kohalik tsiviiladministratusoon läks saksa sõjaväeliste kätte, kus vähemalt nõudandlikud rollis baltisaksalased, omavalitsused jäid alles, kuid kaotasid oma funktsioonid, volikogusid ei moodustanud, sõjaväelaste käskirjadega määrati ametisse linnapea ja maavalitsejad. Lätlastele reserveeriti valitsemissüsteemis kõige madalamad kohad. Lätlased võisid säilitada oma kohad vallavanematena või külavanematena, täitmaks saksa sõjaväeliste korraldust, Keelustati erkonnad ja poliitiline tegevus, pandi kinni läti keelsed ajalehed, ilmud vaid üks ametlik teataja, mis tõi saksa sõjaväe korraldusi, suleti enamik läti seltsides, koolides mindi üle saksa keelsele õppetööle, saksakeeleks sai ainus ametlik keel. Koolid viidi üle
Mitmetes ringkondades arvati, et maakondade omavalitsus on ülearune. Eriti tugevnesid sellised arvamused 1930. alguses, kui Eesti vaevles majanduskriisi all. Vabadussõjalised esitasid riigikogule ka mitmed eelnõud, aga riigikogus ei leidnud need piisavat toetust. Vabadussõjalised nõudsid ka põhiseaduse muutmist - maakonna omavalitsusi selles enam ei eksisteerinud. Tegelikkuses maakonnad jäid ja jäid ka maakonna omavalitsused. Muutus ainult KOVi laad, ametisse määrati maavalitsejad. Valdade loomine sai Eestis alguses 19. saj alguse talurahvaseaduste alusel. Eripäraks see, et Eestimaa vallad oli nn seisuslikud vallad. Valla maaomanditeks ainult mõisamaadest eraldatud maad. 1897. aasta seisuga oli Eesti alal 366 valda, 20. sajandi algusaastatel see veidike vähenes, aga mingit põhimõttelist muudatust ei toimunud. Vabadussõja tulemusena valdade arv taas kasvas. Petserimaa vallad olid võrreldes Eesti keskmise vallaga tunduvalt suuremad. 1922
annaabi.ee 
