suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlastega. 1095 kuulutaski paavst Urbanus II sõja türklastele-seldzukkidele ning kutsus rahvast selles osalema. I ristisõda (1096-1099). Rüütlid moodustasid 1096. aastal Lääne-Euroopas 4 armeed: kaks Prantsusmaal, ühe Itaalias ja ühe Madalmaades ning Põhja-Saksamaal. Ida poole asuti teele eraldi,
RISTISÕJAD Ristisõjad toimusid 11.-13. saj. Vastamisi on 3 tsivilisatsiooni: Lääne maailm, islamimaailma ja Bütsants. Kokku toimus 8 ristisõda Põhjused Põhjuseks toodi seda, et taheti vabastada Jeruusalemm moslemite käest. Tegelikult tahtsid paavstid ona mõjuvõimu laiendada taheti maad saada 1054 kirikulõhe paavst kui Rooma esindaja tahab ülendada võimu Kreeka katoliku kiriku üle Lääne-Euroopas oli palju tegevuseta ja maavaldusteta rüütleid, kellel polnud rahuaegadel väärilist teenistust ihaldati idamaade rikkusi takistati islamiusu levikut Lõppemise põhjused suured kaotused (ligi 6 miljonit eurooplast) sõjaline ebaedu no kaua võib 13. saj tõi kaasa suure murrangu põllimajanduses paremad tööriistad talupojad polnud enam huvitatud kaupmeestel oli idamaadega kasulikum kaubelda, kui tülitseda
idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne- Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlastega. 1095 kuulutaski paavst Urbanus II sõja türklastele-seldzukkidele ning kutsus rahvast selles osalema. I ristisõda (1096-1099). Rüütlid moodustasid 1096. aastal Lääne-Euroopas 4 armeed: kaks Prantsusmaal, ühe Itaalias ja ühe Madalmaades ning Põhja-Saksamaal. Ida poole asuti teele eraldi, kohtuma pidid väed
annaabi.ee 
