Turniir- treening ja ettevalmistus sõjaks(meelelahutus) Ristiusu levimine: 1 saj. Rooma riigis keiser Constantinus Suur tunnistast Milano ediktiga ristiusu aastal 313. Lähis- Ida, Euroopa. Linnad> maapiirkonnad, valitseja <>rahvas. misjonärid kandsid edasi ristiusku.Ristiusustamine kestisi üle 1000 aasta. Kiriklik hierarhia: Rooma paavst/Katoliku kiriku pea, peapiiskop, kardinal/piiskop, preester Kiriku sissetulekud: kirkiukümnis, annetused ja pärandused, sissetulekud maavaldustelt, indulgentside müük. Kiriku tüli: 1054 Rooma Katoliku <> Kreeka katoliku (Konstantinoopoli patrarh) Paavst ja patriarh heitsid üksteist kirkust välja. Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi (mungad, nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit, elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju.
Maal oli tähtsamaid makse kümnis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist suurkümnis vilja pealt väikekümnis aiasaaduste pealt looma e. verekümnis loomade juurdekasvu ja karjasaaduste pealt kirikul oli ka teisi sissetulekuallikaid, eriti maavaldustelt patrionaadiõigus õigusmäärata kohale preester kogudusepreestri pidi kohale kinnitama piiskop Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku õpetus põhineb piiblil Esimene põhiosa Vana testament judaismi püharaamat sisaldab peamiselt juutida ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme jne. teine põhiosa Uus testament
Lisandus veel hulganisti teisigi kohustusi oma piiskopkonnas, olulisim oli vaimulike kontrollimine. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preestritel oli õigus pühitseda armulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust, sooritada muid kiriklikke toiminguid. Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annetustest. Tähtsaim makse oli kümnis. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavaldustelt. Varakeskajal muutus kirik sõltuvaks kohalikust maaisandast, kellele kuulus nii pühakoda kui ka vaimulikkonna ülalpidamiseks vajalik maa. Maaisandal oli õigus määrata kohale preester. Kogudusepreestri määras küll piiskop, aga tavaliselt ei läinud too maaisandaga tülli. Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku õpetus põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu ning see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa on Vana testament, mis on
annaabi.ee 
