kui rootsi võim kehtestatakse eesti aladel, siis selle järel hakkab kuningas oma valdusi läänidena üha intensiivsemalt laiali jagama, 17 sajandi lõpul olukord, kus kuningas on sisuliselt kogu maa ära jaganud, ei saa enam öelda et mingi paik tema või oma riigi oma oleks maa sattunud aadlike võimu alla teenete eest tuli anda maad, sest väärismetalli pole eriti halb, sest kui oled mingi maavalduse läänina jaganud mõnele aadlikule, siis sellelt maavalduselt ei tule riigile raha ja riigi rahanappus süveneb veelgi rootsi, kes on suurriigistaatuses vajab ainda rohkem raha kuningas jõuab tõdemuseni, et vaja oleks see maa kuninga võimu kontrolli alla tagasi võtta, mis tema eelkäijad on ära jaganud karl XI ajal asutatakse riigile tagasi võtma varem läänidena välja jagatud maid põhja eestis, kus aadlike privileegid rohkem kaitstud, võetakse kuninga võimu alla maad, mis jagatud laiali peale rootsi võimu kehtestamist
Selleks korraldas piiskop sinodeid (piiskopkonna vaimulike koosolek, kus tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ning jagati vaimulikele korraldus) ja visitatsioone (piiskopi ülevaatus käik kirikutes ja kloostrites). Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Iga vaimulik (nt iga munk) ei olnud preester. Vaimulikke peeti üleval maksudest ja annetustest. Maal oli tähtsaim makse kümnis, mis moodustas algselt 1/10 saagist. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavalduselt. Varakeskajal muutis see kiriku sõltuvaks maaisandast, kellel oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku aluseks on Piibel, mis koosneb Vanast Testamendist (judaismi püha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme (laule) jms) ning Uuest Testamendist (4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast, ülestõusmisest, apostlite tegudest ja apostlite kirjadest esimestele kristlikele
Katastroofid 6. sajandil 536. aastal tabas Maad kliimakatastroof, päikese varjutas sudu rohkem kui aastaks, vili ei valminud, Euroopat tabas suur näljahäda. Aastail 541 - 544 m.a.j. levis Euroopas "Justinianuse katk", mille tagajärjel rahvastik vähenes drastiliselt. Pole ühtegi teist ajajärku, kust oleks leitud Põhja-Euroopas niivõrd palju kuldesemeid. Selle aja (7. saj. lõpp) suurim peitleid on pärit Staffordshire'ist talunik Fred Johnsoni maavalduselt. Leiti 1500 eset ja esemekatket. Kokku 5kg kulda ja 1,3kg hõbedat. Keskmine rauaaeg Eestis (450 - 800) Periood, kus rajati Eestis kõige arvukamalt linnuseid. Linnuste tüübid: Mägilinnused (Otepää linnamägi) Neemiklinnused (Rõuge linnamägi ja asula) Kalevipoja säng (Alatskivi) Ringvalllinnus (Pöide maalinn) Keskmise rauaaja kalmed: Kivikalmed Vanad tarandkalmed* Kangurkalmed* Kivivarekalmed*
annaabi.ee 
