Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tasandis tegelesid Meeskohtud Maakohtud Raskemad kuriteod Eestimaa Ülemmaakohtus Rootsi riigivõim ja Balti aadel
Olid mõisakoormised ja teokohustused. 8.Määratle Rootsi aeg Eesti aladel ja milline oli halduskorraldus? *1629- 1710(1721) * Eestimaa kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa). * Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Saaremaa, Põhja-Läti). * Kõrgem valitsusametnik- kindralkuberner. Allus kuningale, elasid Tallinnas ja Riias. 9.Kuidas oli korraldatud rüütelkondade tegevus? Rüütelkondade ülesanneteks olid kavandada maavaldajast aadlikke, kaitsta aadlike õigusi Rootsi riigivõimu eest, lahendada kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Rüütelkonnapealikud tegelesid iga päevaste jooksvate küsimustega. 10.Milliste juhtumitega tegelesid adra- ja sillakohtunikud, mees- ja maakohtud, Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus? * Adra- ja sillakohtunikud tegelesid avaliku korra tagamisega, nad pidid hoolitsema põgenenud
astronoomiast, aritmeetikast, geomeetriast, muusikast, kolm tähtsamat olid dialektika, retoorika ja grammatika. Karolingide dünastia lagunemine tõi kaasa ka kloostrielu languse. Maakirikusüsteemi puhul sõltus palju kohaliku maaisanda käitumisest ja edukusest, mistõttu varieerus ka kloostrite seisukord. 10. sajandi alguses tekivad kaks uut kloostrielu keskust Cluny ja Gorze. Cluny klooster asutati ületamaks senist kloostrite sõltuvust maavaldajast. Selle asemel allutati klooster otse paavstile. Akvitaania hertsog Wilhelm andis kloostrile ka vabaduse valida ise abt, mis tekitas ilmalike seas paksu verd, kuna ilmalikud võisid nõnda heast kohast ilma jääda. Cluny abtiks valiti noor munk Odo, kes asus reforme ellu viima. Clunyt eristas nüüdsest teistest kloostritest hulk eristavaid jooni: tsentralistlik ülesehitus, mis allus kõigi kloostrile puhul ühele abtile Clunys ja mis
annaabi.ee 
