Selle pseudonüümi taga peitus kolmest õest vanim Charlotte Brontë. Meeste nimede all esinedes lootsid õed tõsta oma sansse raamatuturul. Raamatud pidid tingimata sissetulekut tooma, aeg surus peale. Kõik plaanid õpetajanna või guvernandina elatist teenida luhtusid kõigil kolmel, pärandust ei olnud kuskilt oodata ja ka lootustandvad abielukandidaadid ei trüginud iseäralike õdede ukse taha. Nende isa Patrick Brontë pidas armetus Haworthi provintsikolkas maavaimuliku ametit, tema palgast jätkus parasjagu elamiseks. Lõpuks haaras Charlotte initsiatiivi. Kirjutamine kuulus juba tüdrukute lapsepõlvest perekonna lemmiktegevuste hulka. Pikkadel vihmastel õhtutel mõeldi välja lugusid, millest said kiiresti keerulise sündmustiku ja üha komplekssemate tegelastega romaanid. Kirjutati, loeti ette ja vaieldi. Kaminaesisest harrastusest välja kasvanud professionaalne auahnus sai õige sihi alles 1845. aasta sügisel. Charlotte avastas
Hobbes. · Kogemus pole midagi muud kui ajus talletatud · Ta polnud silmapaistev mitte niivõrd oma tajude summa. originaalsusega, kuivõrd oma mõtteselguse ja · Loodusfüüsika järjekindlusega. · Inimese omapäraks on see, et ta on võimeline · Elu ja looming mälus kätkevaid tajusid sõnadega edasi andma. · Sündis maavaimuliku pojana. · Sõnad on vaid konventsionaalsed märgid tajude, · 15 aastasel alustas matemaatika ja filosoofia kujutluste ja kogemuste säilitamiseks ja õpinguid Oxfordis . edasiandmiseks. · Tutvub Fr. Baconiga aidates tal ladina keelseid · Kõik üldmõisted on inimese enda looming, kunstlik teoseid viimistleda. saavutus "artefactum".
sotsiaalseid j.m. küsimusi. Kõrgeimaks vooruseks peab armastust, mida pole kunagi küll. Peegeldub tegudes. Pahed siis, kui affektid võimutsevad mõistuse üle. Elus edasijõudmiseks on vaja pisut narrust ja vähem otsekohesust. Rikkus tarvilik, kuid koormav. Näitab vajadust ja meetodit teaduse uuendamiseks. Põhjapanev mõtleja, kuid puudub aeg süvenemiseks. THOMAS HOBBES (1588-1679) Francis Baconi õpilane. Sündis Malbesburys maavaimuliku pojana. 15 aastaselt asus õppima Oxfordis matemaatikat ja filosoofiat. "Elements of law natural and politic" (1640) - esimene ulatuslikum teos. "Elements philosophica" (1647) - peateos. "Leviathan" (1651) - populaarseim teos. Põhjendab riigivõimu lahutamist kirikust ning hariduse vabastamist kiriku mõju alt. Konfessioonide esindajad nimetavad teda "ateistide isaks". Hobbes'i filosoofia keskmes on 3 objekti: loodus, inimene, ühiskond