Ruutmaatriksit nimetatakse kaldsümmeetriliseks, kui on täidetud tingimus, et pöördmaatriks võrdub transponeeritud maatriksiga. Ruutmaatriksit nimetatakse nilpotentseks, kui on täidetud tingimus, et maatriks astmel n võrdub nullmaatriksiga. Arv n on vähim naturaalarv, mille korral võrdus on tõene ja seda nimetatakse nilpotentsuse astmeks. Nullmaatriksist erinevaid maatrikseid, milliste korrutis aga on nullmaatriks, nimetatakse nulliteguriteks. Kahte maatriksit nimetatakse sarnasteks maatriksiteks, kui leidub teatav regulaarne maatriks C nii, et on täidetu tingimus A*C=C*B A=C*B*C^-1. Võrdsussarnasuse erijuht. Kõik kolm maatriksit peavad olema sama järku. A~B. Suurimat naturaalarvu, mille korral maatriksil leidub nullist erinev k-ndat järku miinor, nimetatakse selle maatriksi astakuks ja märgitakse üles järgmiselt: rang(A). Vastavalt sellele definitsioonile peab leiduma suurim naturaalarv k, mille korral Mvk pole null. Kui on naturaalarv, mis on k-st suurem, siis on
Ühel pikk aad# resultaadi pikk aadr 1,5 elementaartegevus, mis realiseerimiseks. Maatriksid kiibil asuvat mikroprotsessorit aad arv #käsukogu# oper/result täidetakse jagunevad AND- ja OR nim. ka monoliitprotsessoriks. pikk aad# oper/result lühike operatsiooniautomaadis. maatriksiteks. Mõlemat liiki Mikroprotsessori seesmine aadr# Pikk aadress viitab mällu, 18.Juhtautomaat: *abstraktne maatriksid kujutavad endast juhtautomaat on kasutaja poolt lühike registrisse. automaat- automaati ristuvate siinide süsteemi, kus programmeeritav või 14
Seejuures juhitakse arvutusprotsessi ehk aritm- loogikaploki, mälu ja registrite töid mikroprogrammautomaadi abil. Teheteks mitmebitiste kahendarvudega kasut. ka vastava bittide arvuga ALU-sid. Mitmebitise ALU saab koostada ühebitistest ALU-dest. Operatsiooniautomaadil on veel registermälu, mille töid korraldab juhtautomaat mällu salvestatud programmi kohaselt. 19. PROGRAMMEERITAVAD LOOGIKAMAATRIKSID. Kasut. loogiliste funktsioonide realiseerimiseks. Maatriksid jagunevad AND- ja OR maatriksiteks. Mõlemat liiki maatriksid kujutavad endast ristuvate siinide süsteemi, kus üksikjuhtmeid saab ristumiskohtades omavahel ühendada või vastupidi olemasoleva ühenduse katkestada. Tegelik ühendamine toimub transistoride ja dioodide abil. Programmeerimine siin tähendab mitte sissepõletamist skeemi, vaid riistvara konfiguratsiooni sissepõletamist. Näiteks funktsioon : _ _ _ 1 2 2 3 1 2 3 Y= x x + x x + x x x
lahendavad väga keerulisi ülesandeid. Homogeense struktuuriga pooljuhtlülitusi kasutatakse arvutustehnikas laialt. 14.1 Maatriksid Loogikafunktsioone esitatakse enamasti nn disjunktiivsel normaalkujul, s. t funktsioon avaldatakse loogiliste korrutiste loogilise summana, mis ei sisalda sulgusid. Niisuguste loogikafunktsioonide realiseerimiseks kasutatakse loogilisi maatrikseid. Antud lülituses jagunevad maatriksid omakorda NING- ja VÕI-maatriksiteks. Mõlemat liiki maatriksid kujutavad endast ristuvate siinide süsteemi, kus üksikjuhtmeid saab ristumiskohal omavahel ühendada või vastupidi olemasoleva ühenduse katkestada. Joonisel b on rõht- ja püstjuhtmete ühenduskohad tähistatud punktiga. Tegelik ühendamine toimub aga pooljuhtelementidega, millest sagedamini kasutatakse dioode. Seepärast nimetatakse dioodidel põhinevaid maatrikseid dioodmaatriksiteks.
EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogia. Antud tehnoloogiad on samasugused nagu on vastavate püsimälude programmeerimise tehnoloogiad ja neid on kirjeldatud püsimälude juures. omadused: Sobib kokku standard CMOS tehnoloogiaga; Protsess ei ole destruktiivne; Puuduseks on laengute hajumine; EEPROM ja Flash tehnoloogia korral saab programmeerida mikroskeemi eraldamatta. *** Kasut. loogiliste funktsioonide realiseerimiseks. Maatriksid jagunevad AND- ja OR maatriksiteks. Mõlemat liiki maatriksid kujutavad endast ristuvate siinide süsteemi, kus üksikjuhtmeid saab ristumiskohtades omavahel ühendada või vastupidi olemasoleva ühenduse katkestada. Tegelik ühendamine toimub transistoride ja dioodide abil. Programmeerimine siin tähendab mitte sissepõletamist skeemi, vaid riistvara konfiguratsiooni sissepõletamist. Näiteks funktsioon : Dioodide maatriks realiseerib meie funktsiooni. Joonisel on ringidega tähistatud dioodid
Homogeense struktuuriga pooljuhtlülitusi kasutatakse arvutustehnikas laialt. 1.4.1. Loogilised maatriksid Loogikafunktsioone esitatakse enamasti nn disjunktiivsel normaalkujul, s. t funktsioon avaldatakse loogiliste korrutiste loogilise summana, mis ei sisalda sulgusid. Niisuguste loogikafunktsioonide realiseerimiseks kasutatakse loogilisi maatrikseid, mille struktuuriskeem on joonisel 1.22, a, põhimõtteskeem joonisel 1.22, b. Antud lülituses jagunevad maatriksid omakorda NING- ja VÕI-maatriksiteks. Mõlemat liiki maatriksid kujutavad endast ristuvate siinide süsteemi, kus üksikjuhtmeid saab ristumiskohal omavahel ühendada või vastupidi olemasoleva ühenduse katkestada. Joonisel 1.22, b on rõht- ja püstjuhtmete ühenduskohad tähistatud punktiga. Tegelik ühendamine toimub aga pooljuhtelementidega, millest sagedamini kasutatakse dioode. Seepärast nimetatakse dioodidel põhinevaid maatrikseid dioodmaatriksiteks. Joonisel 1
magnetväljavektori vektorkorrutisega. 151 maatriks* maatriks Nägime, et kui ühe arvu asemel seada ritta mitu arvu, saame vektori. Aga miks peaks meil ainult üks rida arve olema? Meil võiks ju olla terve arvutabel! Tõepoolest, ka arvutabelid osutuvad matemaatiliselt väga põnevaks ning neid nimetatakse maatriksiteks. Maatriks ja võrgustikud Maatriksite abil annab väga mõnusalt esitada toredaid andmeid ja seoseid. Näiteks võib tabelis kirjeldada neljase seltskonna sõprusvõrgustikku järgmiselt. • Nummerdame olendid arvudega . • Seame lahtritesse arvu 1, kui isikule i meeldib j, ning 0, kui ei meeldi. 152
annaabi.ee 
